Margot Roose: Teekond jäätmejaamast kauni kodu auhinnani

Margot Roose, Tallinna abilinnapea, ettevõtluse ja ringmajanduse valdkonnas (Eesti 200)  

Kes oleks arvanud, et jäätmete äraandmise koht võib saada auhinna Eesti Kauni Kodu konkursil? Veel mõned aastad tagasi oleks selline uudis vaid ulme rubriiki sobinud. Hiljuti aga pälvis just Lilleküla ringmajanduskeskus sellel konkursil Eesti tööstusmaastiku arenduste kategoorias parima tiitli ja auhinna Eesti presidendilt, Alar Kariselt.

Veel hiljuti tähendas suuremate jäätmekoguste äraandmine sõitu linna äärde, sageli ebameeldivasse ja räpasesse prügilasse. Paljud mäletavad halba kogemust, kus tuli seista autoga järjekorras, ekselda teadmatusest territooriumil ja taluda ebaviisakat kohtlemist. Nii hirmsaid prügilaid Tallinnas enam ei ole, kuid kontseptuaalselt on jäätmejaama näol ikka tegemist aiaga ümbritsetud konteinerite kogumiga. Jäätmed saab küll kenasti ära anda aga ilma karjuva vajaduseta sinna sõitma ei kipu. 

Tallinna uus lähenemine jäätmekäitlusele ei seisne pelgalt infrastruktuuri uuendamises, vaid mõtteviisi muutmises. Lilleküla ringmajanduskeskuse avamisest möödub varsti juba aasta ja paljud tallinlased on keskuse enda jaoks avastanud. Mulle saabus hiljuti sõnum heal järjel meessoost tuttavalt, kes sai jäätmete äraandmisel Lilleküla ringmajanduskeskuses meeldiva kogemuse ja leidis endalegi üllatuseks taaskasutusruumist vajaliku eseme. Inspireerituna otsustas ta koos perega kodus üleliigsed asjad kokku koguda ja need samal päeval keskusesse viia – mitte äraviskamiseks, vaid kaaslinlastele uueks võimaluseks.  

Sellised lood rõõmustavad mind, sest ringmajandus ei ole enam ainult keskkonnateadlike inimeste kiiks, vaid järjest rohkemate linlaste elustiilimuutus. Lähiaastate jooksul asenduvad jäätmejaamad Tallinnas ringmajanduskeskustega. Lasnamäele alles kerkiv linna teine ringmajanduskeskus püüab oma uudse arhitektuuriga möödujate pilke juba tänagi.

Roheluses kogukonnakeskus, kus meisterdada ja kohvi juua  

Ringmajanduskeskused ei ole pelgalt uued rajatised, vaid osa laiemast muutusest, kus jäätmekäitlusest saab osa linnakultuurist. Rohelusega ümbritsetud keskused kutsuvad inimesi kaasa mõtlema, osalema ja panustama, mitte ainult ära andma, vaid ka leidma, jagama ja taaskasutama.   

Kujutagem ette, et tänase eelarvamuse jäätmejaamast asendab puhas ja sõbraliku teenindusega kodulähedane kogukonnakeskus, kuhu kasvõi terve perega minna. Keskuses saate ära anda eelmisest remondist seinakappi jäänud värvijäägid, jätta sinna uut omanikku ootama terved, kuid liigsed lauanõud ja lastetoast kasutuseta mänguasjad. Neid riiulisse asetades saate uurida teiste toodud kraami – ehk on kellelgi tervena üle jäänud just see tass, mis teie kodus laualt kukkus ja küljele prao sai? Katkise lukuga lemmikkleidile õmblete keskuses meistri juhendamisel uue. Veidi lombakale toolile palute jala tagasi kruvida ja seda oodates naudite tassi kohvi ning sirvite kasutatud raamatuid. Seinal on koolitusruumi kursuste ja loengute kalender ja lapsed tegutsevad innustunult meisterdamisnurgas.

Keskkonnasõbralik ja nutikas viimse detailini  

Kui tänasesse jäätmejaama on asukoha tõttu mugavaim liikuda autoga, siis linnaosadesse ehitatavad ringmajanduskeskused paiknevad kohalikule kogukonnale lähemal. See muudab jäätmete äraandmise sama argiseks nagu poeskäigu, väiksema koguse saab ära anda möödaminnes, liikudes jalgrattal või jalutades.

Uusi ringmajanduskeskusi juhitakse nutikalt. Autodega külastust plaanivad inimesed saavad veebis oma koorma sisu ja tulekuaja teada anda. Süsteem on sama sujuv nagu e-piletiga praamile sõit – järjekorras seisma ei pea, numbrituvastusega tõkkepuu avaneb auto ees ja ekraan annab teada vajalike konteinerite numbrid.

Keskuste arhitektuur sünnib arhitektuurivõistlustel koostöös Eesti Arhitektide Liiduga ja arvestatakse nii asukoha eripära kui ka linnaruumi loomulikku sulandumist. Lasnamäe ringmajanduskeskus on visiooni hea näide. Keskuse fassaad valmib taaskasutuspuidust. Loovatest sisekujunduslahendustest on näiteks valgustid valmistatud vanadest kanistritest. Katusealust keskuseosa katab muru, vihmavesi kogutakse kastmiseks ning kogu süsteemi juhib tark elektrooniline haldus. Tulevikus hakkavad keskuste konteineridki liikuma elektri- või muul rohekütusel töötavate vaiksete ja keskkonnasõbralike veokitega. 

Hea kogemus hajutab hirmud 

Uute ringmajanduskeskuste rajamisega kaasneb paratamatult ka küsimusi ja kahtlusi. Inimesed muretsevad võimaliku haisu, põlengute, näriliste, varguste, müra ja võimaliku ühiskonnaheidikute kogunemiskoha tekkimise pärast. Need hirmud on mõistetavad, eriti kui meenutada varasemaid ebameeldivaid kogemusi.   

Ringmajanduskeskustes võetakse vastu üle 30 liigi jäätmeid, kuid haisu tekitavaid köögi- ja sööklajäätmeid sinna viia ei saa. Konteinerid tühjendatakse kohe kui nad täituvad ja jäätmeringlus on kiire. Jäätmejaamades ei ole kunagi põlenguid olnud ja suurem risk peitub hoopis tavalistes tänavaprügikastides. Turvalisuse tagab elektrooniliselt avanev ohtlike jäätmete ruum ja kogu territooriumi kattev videovalve. Arusaadavalt võtab aega, et inimesed mõistaksid kodulähedase ringmajanduskeskuse väärtust ja harjuksid seda külastama. Omalt poolt saame sellele kaasa aidata läbi info jagamise, aga ka koostöös kohaliku kogukonnaga, väärt ürituste korraldamisega ning eelkõige pakkudes inimestele head kogemust.

Ringmajanduskeskused on uus hitt väliskülalistele  

Hiljuti tutvustasin Tallinna innovatsiooni ja ettevõtlusalast tegevust 80-le Brasiilia linna- ja munitsipaaljuhile. Kuigi esitluse fookuses olid digilahendused ja ettevõtluskeskkond, osutus suurimaks huviobjektiks just ringmajanduskeskuste teema. Külaliste nägudel peegeldus vaimustus ja küsimused ei tahtnud lõppeda ning kohtumise lõpus lubati Tallinna varsti uuesti külastada, et Lasnamäe ringmajanduskeskust oma silmaga näha.      

Julgen ennustada, et digiteenuste uudsuse tuhmudes võib just Tallinna nutikas ja inimkeskne ringmajanduskeskuste kontseptsioon tuua linnale uut rahvusvahelist tähelepanu. Lahendame ju probleemi, mis puudutab kõiki linnu – jäätmete kuhjumist – ja muudame selle võimaluseks. Lisaks rahvusvahelisele tähelepanule on meie tegemisi märgatud ka kodumaal ja jagame rõõmuga oma kogemusi teiste Eesti linnadega. Kui Eesti jäätmereform ja ringlussevõtutööstus suudavad linna arenguga sammu pidada, on Tallinnal kõik eeldused kujuneda mitte ainult regionaalseks, vaid ka globaalseks eeskujuks ülelinnalise ringmajandusega kooskõlas elukeskkonna loomises.