Hiljuti lõppes Riigikogus rahanduskomisjoni ja majanduskomisjoni ühisistung, kus anti ülevaade Rahandusministeeriumi 2025. aasta suvisest majandusprognoosist. Siin on mõned tähelepanekud.
Kas Rahandusministeeriumi prognoosid annavad poliitilisteks otsusteks adekvaatse pildi või loovad hoopis aluse teistsuguste poliitiliste otsuste tekkeks? Mõistan, et prognoosid on alati keerulised, kuid need peavad olema märksa täpsemad, sest kaalul on palju. Rahandusministeeriumi prognoosid on korduvalt olnud liiga konservatiivsed. Näiteks 2025. aasta esimese kuue kuuga laekus maksutulu kokku 6,5 miljardit eurot – see on ligi 800 miljonit rohkem, kui riik prognoosis (14% kasv võrreldes eelmise aastaga).
See on väga suur erinevus, arvestades, et täpsed prognoosid eksivad tavaliselt mõne protsendiga. Liiga pessimistlik prognoos ei ole ainult numbriline viga – see mõjutab ka käitumist. Ettevõtted lükkavad edasi investeeringuid, eraisikud oma oste ning riigisektor projekte, mida tegelikult oleks võimalik ellu viia. Kui lisada siia juurde veel meedia kalduvus negatiivseid sõnumeid võimendada, tekib majanduses põhjendamatu ebakindluse foon. Sellised prognoosivead loovad näilise mulje, et majandusel läheb prognoosi järgi palju halvemini ja siis hoopis paremini, kui tegelikult. Siiski räägivad eelarvedefitsiit ja kasvav võlakoormus vastupidist. Me kulutame riigina endiselt rohkem, kui on tulupool ja tuleviku maksupoliitikas vajame tõsist debatti, kuidas seda muuta saame.
Miks see on oluline? Kui tegelik maksulaekumine ületab prognoose, kuid poliitikaotsuseid tehakse liiga konservatiivsetel hinnangutel, jäävad olulised poliitikavõimalused kasutamata. Tekib oht, et riigi majanduslikku olukorda esitletakse avalikkusele ja otsustajatele moonutatult. Eesti vajab täpsemaid ja ajakohasemaid prognoose, sest ainult nii saab kujundada maksupoliitikat, mis on kodanikele arusaadav ja tugineb tegelikele numbritele, mitte alahinnatud oletustele. Võime spekuleerida, kas tulumaksutõus aga ka automaks oleks üldse tõstatunud, kui prognoosid oleksid täpsemad…
Tanel Tein, Riigikogu rahanduskomisjoni liige, Eesti 200