Ajalooliselt on ettevõtjate ootused Tallinna suhtes olnud madalad, neid on varjutanud teadmine, et linn teenib vaid ainuvõimu soosingus kitsa ringi ettevõtjate huve. Enam kui aasta tagasi toimunud võimuvahetus tõi linnasüsteemi muutused, kuid see aeg on olnud liiga lühike, et juurdunud kuvandit lõplikult murda, kirjutab Margot Roose.
Küsimus pole ainult maine parandamises, vaid sisulises muutuses: mida saab ja peaks linn tegema, et ettevõtlust mitte üksnes hoida, vaid ka sihipäraselt edendada?
Linnadesse koondub raha ja võim
Üleilmse linnastumise trendi tulemusena elab aastaks 2050 linnades üle 70 protsendi maailma rahvastikust. Linnadel tuleb hakkama saada suurema hulga elanike ning uute väljakutsetega, kuid linnajuhtide kätte koondub ka kasvav hulk raha ja võimu. Euroopa Liidu järgmise perioodi eelarves on lootust linnadele otserahastust kahekordistada.
Ettevõtjate vaates tõuseb linnade kui oluliste klientide potentsiaal, linnad hangivad aina suuremas koguses tooteid ja teenuseid ning vajavad innovaatilisi lahendusi, pakkudes vastu stabiilset ja pikaajalist kliendisuhet. Tallinnal on tugev innovatsioonikeskuse kuvand ja aina paremad suhted rahvusvahelistes linnade võrgustikes, see võimaldab pakkuda ettevõtetele otseteed teiste linnade otsustajateni.
Lisaks avalike teenuste pakkumisele on linna võimuses tagada ettevõtjatele õiglane tegutsemiskeskkond, olla toetav partner ja tark tellija kinnisvara arendajatele kui piloteeriv klient iduettevõtjatele, kutsuda siia rahvusvahelisi konverentse ning tagada kohaturunduse abil linnas aastaringselt paras turistivoog. Kohaliku omavalitsuse oluline roll on kujundada kvaliteetne elukeskkond, mis hoiab olemasolevaid ning ahvatleb linna uusi tarku ja ettevõtlikke inimesi.
Tallinna ettevõtjate huvikaitse
Linn peab kujundama tervikvaate ettevõtjatele olulistes valdkondades nagu linnaruumi areng, äriturism ja rahvusvahelistumine, välireklaamipoliitika või linna üüripindade rendile andmise loogika.
Kohalik omavalitsus saab kaitsta ettevõtjate huve ka riigi tasandil, olgu selleks vaidlused majandusministeeriumiga ausa konkurentsi nimel majutusteenuste turul või koostöös ettevõtluse ja innovatsiooni sihtasutusega Tallinnase investeeringuid kavandavate suurprojektide eest pudelikaelte eemaldamine. Vajadusel tuleb õiglus jalule seada kindlalt reegleid jõustades, näiteks ööeluettevõtete puhul, mis eiravad alkoholimüügi või mürataseme piiranguid.
Esikohale seatakse ettevõtjate vajadused
Linnasüsteemis tehakse igapäevaselt hulgaliselt otsuseid, mille mõju ettevõtlusele selgub pahatihti alles siis kui ilmnevad probleemid. Selliste olukordade vältimiseks peaksid kõik teenuste omanikud linnaorganisatsioonis tundma ja arvesse võtma lisaks elanikele ka ettevõtjate vajadusi.
Muret tekitavad näiteks liiklusohutuse ja välimeedia vajaduste vahel tasakaalu leidmine, pikale venivad ja halvasti kommunikeeritud teedeehitusprojektid või linnaametite vastuoluline tagasiside arendajatele
Linna poolt probleeme mitte juurde tekitada on vähim, aga edasi võiksime jõuda selleni, et märgataks ka võimalusi, näiteks süsteemne lähenemine linnas genereeritavate avaandmete jagamiseks ettevõtjatele ja erialaliitudele uute teenuste loomiseks. Tallinnas end hästi tõestanud Eesti tooted ja teenused väärivad linna soovituskirja. See ei maksa midagi, kuid võib olla just see pusletükk, mis toob Eesti ettevõtjale edu New Yorgi või Londoni hankel.
Kiirem asjaajamine ja nüüdisaegsed teenused
Tallinn osutab elanikele ja ettevõtetele ca 550 erinevat teenust, kuid nende tase on kõikuv. Suurim ja õigustatud kriitika tuleb kinnisvaraarendajatelt, kelle jaoks tähendab iga viivitus kulu, mille maksavad lõpuks kinni korteriostjad. Sageli otsivad ametnikud põhjuseid mitte otsustada või venitatakse tähtaegadeni, et esitada uusi takistusi.
Viimase aasta jooksul oleme kogu linnasüsteemi teenused kaardistanud ning alustanud nende nüüdisaegsele tasemele viimist. Tallinnal on kasvav võimekus uuendusi kasutusele võtta. Peatselt saavad linlased oma esmastele haridusalastele ja turistid Tallinna-teemalistele küsimustele vastused tehisaru abil töötavatelt juturobotitelt. Ettevõtjate esmastele küsimustele võiks samuti vastata treenitud juturobotid.
Reaalaajas planeeringute liikumise ja teiste ettevõtjatele pakutavate teenuste jälgimine tooks selguse, kelle laual projekt parasjagu seisab ja millal on oodata edasi liikumist. Läbipaistvus annaks ettevõtjale võimaluse õige ametnikuga ühendust võtta ja linnajuhtidele andmed teenuse toppamise mustrite analüüsiks.
See vähendaks ka võimalust, et projektid kukuvad erinevate ametnike või ametite vahele maha. Andmete põhjal saame öelda, et menetlused on kiirenenud, aga kvaliteedihüpe jõuab ettevõtjateni järk-järgult, kuna mahajäämus on suur.
Koostöö ja tagasiside loovad parema linna
Ettevõtted küsivad klientidelt tagasisidet ja parendavad selle põhjal teenuseid, ka linn peaks sama tegema. Kaks minu otsust abilinnapeana sündisid otseselt ettevõtjate tagasiside põhjal. Lihtsustasime soodusreklaami taotlemise protsessi, kus varasemalt tuli ettevõtjal toota seletuskirju ja taotlusi ning linnal materjale kooskõlastusringidel nädalaid menetleda.
Alates 2026. aastast kaob taotlemine ja ettevõtja saab soodustuse automaatselt kuu lõpus reklaamideklaratsiooni alusel. Saaks ka varem, kuid muudatus nõuab maksu- ja tolliameti arendust ja selleni tuleb tegutseda vana süsteemi kohaselt.
Teise ettepaneku põhjal töötame välja väliterrasside dünaamilise hinnastamise, mille järgi saavad kohvikud ja restoranid väliruumi kasutada kõrg-, kesk- või madalhooaja tingimustel. Pole põhjust, miks Tallinn peaks sügisel välja surema, kui Helsingis ja Oslos samal ajal terrassidel istutakse. Kas sellest saab edulugu, on vara öelda. See sõltub mitmetest faktoritest, kuid vähim, mida linn saab teha, on luua võimalused.
Linn kui innovatsiooni hüppelaud
Tallinna viimase aja kõige suurem edulugu on Test in Tallinn initsiatiiv, mis pakub Eesti ja rahvusvahelistele ettevõtetele toodete ja teenuste katsetamise võimalust reaalses linnakeskkonnas. Oleme testinud üle 40 uuenduse paarikümnest riigist, alates liikuvuse ja drooninduse lahendustest kuni spordi, sotsiaal- ja haridusvaldkonna projektideni. Viimase aasta jooksul sõlmitud koostöölepingud Heidelbergi, Valencia ja Seouliga annavad meie ettevõtetele võimaluse neis linnades oma lahendusi tutvustada.
Eesti ettevõte Sol Navitas arendab näiteks Valencia linna hoonetes päikeseenergial töötavat niiskuse tõrjumise lahendust ja Heidelbergi väljavalituks osutusid IamTeledriving kaugjuhitavad taksod, Urban Farm ja Plugfree elektriautode laadimise tarkvara.
Lisaks kahepoolsetele lepingutele oleme palunud Eesti ettevõttel Grantful luua linnade pilootprojektide halduse ja vahetamise platvormi testincity.com, mille abil kiirendada ülemaailmselt linnade omavahelist ja ettevõtetega koostööd. Meil võiks toimuda Tallinn Innovation Week, mis tooks kokku linnainnovatsiooni ettevõtted ja linnajuhid ning täidaks meie linnaruumi kõige moodsama tehnoloogiaga.
Tallinnal on võimalus märkimisväärselt suurendada oma panust ettevõtluse edendamisse, alustades linna sisemiste süsteemide kaasajastamisest, rakendades väärtuspõhist hankepoliitikat ning kujunedes usaldusväärseks, uuendusmeelseks ja kõigile avatud partneriks. Just selline lähenemine loob konkurentsivõimelise ja elujõulise linna, millest võidavad nii ettevõtjad, elanikud kui ka külastajad.