Riigikogu liige liige Irja Lutsar (Eesti 200) jagab oma teadmisi. Mida sigade aafrika katkust teada võiks?
1 Kodusigu kasvatatakse majanduslikul eesmärgil ning suur osa neist tapetakse ja lähevad söögilauale
2. Sigade aafrika katk (SAK, ingliskeelne termin on sigade aafrika palavik) on raske kulu ja kõrge suremusega vaid sigadel esinev viirusnakkus. Haigustekitaja on üsna unikaalne, ei põhjusta haigust teistel liikidel. Samas on ta väliskeskkonnas äärmiselt vastupidav ja säilitab oma nakatumisvõime väga pikka aega. Viirus võib levida nii toiduga, aga ka puukidega, võimalik, et teiste ka putukate, lindude ja inimese vahendusel. Haiguse epidemioloogia pole siiski detailselt teada. Viiruse peamised levitajad on suure tõenäosusega metssead. Eesti teadlaste andmetel viirus tungib kodusigade hulka hiilivalt, esialgu nakatuvad vaid mõned sead. Asfi viiruse vastu pole ei vaktsiini ega ravi.
3, Nakkushaiguste on üheks oluliseks reegliks on, et mida suurem on kokkupuude haigustekitajaga, seda tõenäolisem on nakatumine. Seega mida kiiremini haiguskolded likvideeritakse, seda kiiremini saame haigusest lahti.
4. Kuna viirus põhjustab väga suurt majanduslikku kahju püüab enamus riike ennast viirusvabana hoida kasutades varaseid ja kiireid, aga ka drastilisi meetmeid juba esmaste haigusjuhtude ilmnemisel. Üheks riigiks, kus SAK-i pole on USA.
5. Võimalikust SAK-i esile kerkimisest sellel suvel rääkis prof. Viltrop juba kevadel, mil haigusjuhte veel Eestis ei täheldatud. Praeguseks on haigus laialt levinud.
6. Haiguse diagnostikaks on valdavalt passiivne seire ehk siis haigestunud või surnud loomade testimine kui neil on haigusnähud. PCR test on tundlikuim kasutatavatest testidest. Valepositiivsusest juhul kui >10 testi on positiivsed ja mõned neist väga madala CT väärtusega juttu olla ei saa. Samuti pole asfiviirus see, mis laboreid kontamineeriks. Labrise professionaalsuses pole põhjust kahelda. Tegemist on kogenud ja akrediteeritud laboriga. Samuti pole mingit vajadust teste referentlaboris üle testida. Küll aga aitab üle-Euroopaline labor teha fülogeneetilisi puid, et siis aru saada kuidas viirus Euroopas aga ka Eestis levib.
7. Nurme farmi juures toimuvatel protestidel pole midagi pistmist sigade elude päästmisega, sigu kasvatataksegi selleks, et nende liha söögilauale panna. Tegemist on poliitilise protestiga, mille algatajaks on registreerimata organisatsiooni Plaan B eestvedaja Indrek Pähnapuu. Kahjuks haakusid sellega ka mõned riigikogu liikme ja mitmed, mitte kõik, ajakirjanikud ja ajakirjandusväljaanded. Protestid pole keelatud vaid on igati normaalne demokraatlik protsess, aga nende korraldamiseks on märksa sobivamaid kohti kui taudikolded.
8. Protestid tegid karuteene nii seakasvatajatele kui ka PTA ametnikele takistades haiguse likvideerimist.
9. Euroopa määruse on teinud oma ala eksperdid selleks, et haigusest võimalikult kiiresti lahti saada ja tekkinud kahju minimaalseks muuta. Nagu ülal öeldud, mida kauem viirus levib ja paljuneb, seda kauem kestab ka puhang. Epideemiaga võitlemine vajab ekspertteadmisi mitte pelgalt uskumist või arvamist ja kahjuks ei kuulu demokraatia valdkonda. Mida kiiremini me metssigade arvu kontrolli alla saame ja võimalikud nakatunud kodusead hävitame, seda kiiremini praegune puhang lõpeb. Ja vastupidi, mida rohkem me ekspertides kahtleme ja nende tööd pidurdame, seda kauem puhang kestab. PTA poolt reedel kehtestatud meetmed on mõistlikud ja igati tervitatavad.