Võimaliku pangamaksu ainus sisu on selles – teen, sest ma võin ja midagi ei juhtu! Kas juhtus Leedus midagi peale pangamaksu? Näete, ei midagi, aga raha on riigieelarves.
Tegelik sisu on aga muus. Selline tagantjärgi lisamaksustamine on väärtuste küsimus – peame vaatama suurt pilti. Kas iga kord kui mõni sektor on asjaolude kokkulangemisel edukas, läheme seda täiendavalt maksustama? Kui näiteks põllumeestele tuleb ülimalt soodne aasta, kütused odavad ja saagid on kolm korda suuremad, kas siis läheme ja võtame selle raha ära või nõuame odavamaid hindasid toidule? Metsa juurdekasv on suurenenud tänu kliimamuutustele ja teaduspõhisele metsakasvatusele viimase 50. aasta jooksul enam kui kaks korda, kas peaksime maksustama? Või kui EL-i tollid tõstavad hüppeliselt imporditava metalli hindasid, kas peame seda sektorit siis toetama? Panganduse valikuline maksustamine oleks sellise teekonna algus ja just nii peab selle peale vaatama.
Pangandus on Eestis ainus erimaksustatud sektor ja juba täna panustavad pangad meie ühiskonna heaolusse maksudena oluliselt rohkem kui teised sektorid. Kui aastatel 2018-2022 maksid pangad 285 miljonit eurot tulumaksu, siis vahemikus 2023 kuni 2028, on planeeritav tulumaks 926 miljonit eurot ja seda ilma maksu ideoloogiat muutmata. Veelkord, ainus mida pankadele ette heita, on ahnus, et arvelduskontode intresse ei tõstetud kohe ja proportsionaalselt euribori tõusuga.
Avansilise tulumaksu mõju oleks ka selgelt suurem kohalikele pankadele, kes on alles kiire kasvu faasis ja vajavad selleks kapitali. Eesti kohalikud pangad on olnud tublid ja suurendanud oma turuosa viimase 15. aastaga enam kui 10 korda. See ei saa juhtuda, kui riik suure osa kasumist välja võtaks.
Leedu majandusel läheb vaatamata pangamaksule hästi, sest Leedu on teinud olulisi asju paremini ja natukene on neil ka vedanud. Leedu on panustanud eksportivale tööstusele ja nende sihtturud on hetkel kiirema arenguga. Samuti toodavad nad tarbimiskaupu, mida ka kriisi ajal vaja läheb. Meie tööstus toodab investeerimiskaupu, mille ostu annab mõne aasta edasi lükata. Leedu on otse toetanud oma eksportiva tööstuse investeeringuid, mis vähendab oluliselt ettevõtete kapitalikulusid ja parandab päriselt konkurentsivõimet. Laenukoormus on samade investeeringute puhul väiksem ja niisamuti on väiksem ka intressikulu, eriti selle ajutise suurenemise efekt. Eesti seevastu on investeerinud oluliselt rohkem pehmetesse väärtustesse. Lisaks on Leedu oluliselt panustanud energeetikasse ning nad plaanivad toodangut 2030. aastaks viiekordistada. Samal ajal on Eesti toetanud MTÜ-sid, kes saadud raha eest hagevad Eesti Energia elektritootmist.
Me oleme pikalt käitunud mitte oma sõnades soovitud tulemuse järgi – soosida majanduskasvu ja inimeste heaolu. Muutused, kui need ka aset leiavad, võtavad aga aega ja ei ole koheselt nähtavad.