Eesti 200-l on maailmavaatega kõik hästi! Arvestades viimase aja ülejooksikuid, on sellega teistes erakondades halvasti.
Vaadates viimase aja sündmusi Eesti poliitikamaastikul, pole kahtlustki, et käes on põnevad ajad. Toimub palju, toimub uskumatuid asju ja tekib tunne, et absoluutselt kõik on võimalik. Kas on võimalik ka Eesti 200 tuhast tõusmine?
Eesti 200 uue juhi valimised on lähenemas ja erakonnas käib aktiivne endasse vaatamine ja analüüs. Kas oleme oma valijatele antud lubadusi täitnud ja täitmas? Miks on Eesti 200 reiting madal ja miks mõnele teisele erakonnale antakse palju rohkem andeks kui meile? Kas ja kuidas tuleme sellest madalseisust välja? Ja lõpuks ka eksistentsiaalne küsimus – kas meid on üldse (enam) vaja?
Liberaalne erakond, aga ilma padusotsialistlike vaadeteta
Oleme tunnistajaks, et Eesti poliitika kaalukauss liigub suurel kiirusel konservatiivse maailmaavaate esindajate kasvu suunas. Reitingute (Kantar Emor, 15.-21. august) põhjal on otseselt konservatiivsed üle 37% (IRL, EKRE, ERK), sinna juurde saame üsna kindlalt lisada Keskerakonna 14%-lise toetuse. Viimasel pressikonverentsil defineeris isegi Mihhail Kõlvart erakonna uue suunana paremkonservatiivsuse.
Senise käitumise põhjal on Reformierakond keksimas liberaalsuse ja konservatiivsuse kastide vahel. Nende liberaalsus lööb peamiselt välja olukordades, kus on näha, et mainstream valija on ka juba antud teemale taha tulnud. Vaid endale kasulikul hetkel liberaal olemine ei ole piisavalt kaalukas, et vajadusel ühiskonnas läbimurdelisi asju ellu viia ja olulisi väärtusi kaitsta.
Parempoolseid huvitab vaid majanduskasv ja neile sobib hundiseadusi järgiv ühiskond, kus tugevamad murravad ja nõrgemad peavad ise ellu jääma. Vähemuste õigused ilmselgelt neid ei köida. Sotsid otsivad peamiselt võimalusi kõiges ja kõigiga vastanduda ning ajalugu on näidanud, et majanduskriisi nende klassikalise „kannatame kõik solidaarselt“ mõtteviisiga ei seljata. Jääbki lauale vaid Eesti 200.
Öelda välja alasti tõde
Mis siis võiks lisaks liberaalsusele olla Eesti 200 nišš? Siiani oleme edukalt kandnud lihtsaid sõnumeid, nagu null tolerantsi korruptsioonile. Teiste erakondade puhul on lugematu hulk juhtumeid, kus otsuste taga paistavad selgelt mõne nende suurtoetaja „kõrvad“. Meie puhul on seda pingsalt otsitud digiteemadega seoses aga siiani asjatult.
Põhimõttelised suured otsused, nagu abieluvõrdsuse sätestamine ei ahvatle ühtegi rahakotti ja eestikeelsele haridusele üleminekuga ei soovi keegi ennast lühikeses perspektiivis seostada. Need huvitatud ettevõtjad, kes mingi hetk meie ümber tiirutasid on nüüdseks leidnud oma eesmärkide elluviimiseks optimaalsema poliitilise esindatuse mujal.
Oleme tihti olnud need, kes ebamugavad asjad välja ütlevad. Võib-olla mitte piisavalt valjusti ja ehk mitte piisavalt lihtsas keeles. Näiteks kritiseeriti Eesti 200 majandusministrit vähese häälekuse tõttu meedias. Viimase paari nädala jooksul olen juhtunud rääkima mitme ettevõtjaga, kes praeguseks juba endist minister Riisalo kiidavad, sest nüüd hakkavad tema kaasabil sõlmitud välislepingud tulemusi tooma. Eesti 200 tegevuste tulemuste hindamiseks on veel vara. Vara on ka mahakandmiseks.
Parteide menüüst leiab valiku sushist seapraeni
Eesti 200-t süüdistatakse muuhulgas maailmavaate puudumises, aga kõik oleneb, millega võrrelda. Vanade erakondade poliitikute valik on lai nagu keskpärase restorani menüükaart, sushist seapraeni ja pitsast pelmeenideni. Keskerakonna sildi all saab nüüdsest valida nii Klandorfi, Kõlvarteid kui Madissoni, Isamaast leiab eks-keskerakondlase Jaanus Karilaidi ja tiktokker Jüri Ratase, ning sotsidest erakonnavahetusega seoses ka välise muutuse läbinud Sveti.
Lisaks inimestele on korralik tohuvabohu ka erakondade pikalt teada vaadete ja praeguste otsuste vahel. Reformierakonna mantra on olnud madalad maksud, vabaturg ja jõukama elanikkonna vara puutumatus. Hiljutised otsused aga panevad senised „ettevõtjate erakonna“ toetajad vihaselt torisema ja lühema sütikuga seltskonna ka alternatiivi otsima. Keskerakonna maailmavaate peamiseks püsivaks elemendiks on olnud linna raha eest „tasuta“ asjade lubamine. Nüüd kui seda enam teha ei saa, tuleb neil tõesti mingid seisukohad välja nuputada. Nii, et maailmavaate osas valitseb segadus ja toimub ümbergrupeerumine pigem teistes erakondades.
Eesti 200-le võib paljusid asju ette heita, küll aga ei saa meid süüdistada üllatustes ja vastuoludes programmiliste lubaduste ja tegude vahel. Lubasime abieluvõrdsust, haridusreformi ja eestikeelsele haridusele üleminekut ja seda valijad ka saavad. Personaalset riiki kahjuks ilma rahata ja üleöö tõesti teha ei ole võimalik, aga siingi ei ole me alla andnud ja töö jätkub uue ministri vedamisel. Lubadusi on veel ja loodetavasti jagub ka võimalusi neid ellu viia.
Selgeid väärtusi ja julgeid reforme on väga vaja
Kui Eestis ei suudeta konservatiivsele tiivale tasakaalu tekitada, siis täidavad tekkinud tühimiku populism ja halvimal juhul ka äärmuslikud ideoloogiad. Selle pikemaajalisi tulemusi oleme juba näinud Ungaris ja mujalgi. Aina kõvema häälega räägitakse Eestis abortidele ligipääsu piiramisest, linna autodele „tagasi andmisest“, naeruvääristatakse loomaõiguste eest seisjaid ja arutletakse selle üle, et peaksime ka mõistlikes keskkonnahoiu seisukohtades kurja Euroopa Liidu kammitsaist välja nihverdama. Eesti 200 on kõigil nimetatud teemadel võtnud selged seisukohad ja jäänud neile kindlaks hetkehoovustele vaatamata.
Eesti 200 oli ainus erakond, kelle programmis oli juba viie aasta tagustel riigikogu valimistel ringmajandusele ülemineku peatükk. Vajasime hädasti jäätmereformi, mida ei ole siiani. Tallinna ainus prügila hakkab täis saama ja lahendusi endiselt ei paista.
Erakonna loomisest peale on meie sõnum olnud, et riik vajab radikaalseid reforme, sest vaid peenhäälestamisega enam edasi ei saa. Nüüd on ka teised sellest aru saanud, aga kui meid oleks 4-5 aastat tagasi kuulda võetud, võiksime lahendustega juba palju kaugemal olla. Pakkusime juba siis konkreetseid plaane, kuidas majandust turgutada, tarka ja usinat tööjõudu Eestisse meelitada ja haridusreformi kava.
Eesti 200 on kahe koalitsiooniläbirääkimiste vooru võrra kogenumad. Meil on pingitäis väärtuspõhiselt häälestatud riigikogu liikmeid, kolm ministrit ja hulk linna ning kohaliku omavalitsuse juhte, kes kiirelt poliitikutöö oskusi omandavaid. Erakonnas on võimekaid inimesi, keda ühendab püsiv liberaalne ja uuendusmeelne maailmavaade ning meie pikk plaan Eesti heaks on endiselt olemas. Arvestades asjade kehva seisu, vajab riik seda praegu rohkem kui kunagi varem.