Ukrainlased võitlevad juba kolmandat aastat väsimatult idanaabri julma agressiooniga. Pakkumaks Ukrainale kindlust, et nad pole oma võitluses üksi ja et partnerite tugi on pikaajaline, on kümned riigid andnud lubaduse sõlmida Ukrainaga kahepoolne julgeolekukokkulepe – vastav kokkulepe Eesti ja Ukraina vahel sai neljapäeval allkirjastatud, selgitab välisminister Margus Tsahkna
Eesti on sõja-aastatel olnud üks eesrindlikumaid Ukraina toetajaid, sest mõistame, et kaalul on palju enamat kui üksnes Ukraina suveräänsus ja iseseisvus.
Agressiooni lõpptulemusena Venemaa imperialistlikud ambitsioonid kas pidurduvad või laieneb neist lähtuv oht kogu ülejäänud Euroopale. Veelgi enam, Venemaa täiemahulise sõja lõpptulemus määrab selle, kui suure tõenäosusega otsustavad teised autokraadid maailmas kasutada riigipiiride nihutamiseks jõudu.
Pole saladus, et olukord Ukrainas on halb. Peame jätkuvalt taluma uudiseid tsiviilelanike vastu sihitud rakettidest ja droonidest ning sõjategevuse tõttu surma saanud lastest. Ukrainlastel napib õhukaitsevahendeid ja laskemoona, et kaitsta oma inimesi ja agressor tagasi lüüa.
Selles valguses on Eesti ja Ukraina vahelise julgeolekukokkuleppe välja töötamine välisministeeriumi juhtimisel ja selle allkirjastamine võtmetähtsusega, sest annab Ukrainale kindluse, et meie toetus püsib vankumatuna.
Eesti näitab julgeolekukokkuleppega kindlalt, et meie ainus ja väga selge siht on Ukraina võit. Ja mis kõige tähtsam – Eesti-Ukraina kahepoolses julgeolekukokkuleppes on must valgel kirjas Eesti sammud, mis aitavad seda eesmärki saavutada.
Nii sätestatakse julgeolekukokkuleppes eesmärk, et Eesti eraldab järgmise nelja aasta vältel igal aastal Ukraina sõjaliseks abistamiseks 0,25 protsenti oma SKP-st. Meie arvutused näitavad, et kui kõik samameelsed Ukrainat toetavad riigid eraldaksid samasuguse toetuse, oleks Ukraina võimeline sõjast lähiaastatel võitjana väljuma. Eesti on siin taas olnud teenäitaja.
Eesti on olnud alati seda meelt, et ukrainlastele tuleb anda seda, mida nad lahinguväljal edu saavutamiseks küsivad. Seni on nad küsinud relvi, lahingumoona ja raha ning seda on Eesti ka kõigi oma võimaluste piires andnud.
Julgeolekukokkuleppes lubame ka edaspidi keskenduda oma sõjalises abis Ukraina kõige kriitilisematele vajadustele.
Ka meie poliitiline koostöö peab olema kantud eesmärgist aidata Ukrainal agressor tagasi lüüa. Eesti ja Ukraina ühine siht on tugevdada Venemaa-vastaseid sanktsioone, piirata resoluutsemalt Venemaa sõjatööstuse toimimist ning astuda samme Venemaa juhtkonna vastutusele võtmiseks agressioonikuriteo eest. Meie ülesanne on kindlustada, et Venemaa mõistaks oma valitud kursi perspektiivitust, lõpetaks agressiooni ja korvaks tekitatud kahju. Peame aitama kaasa sellele, et Ukraina sõja võidaks, mitte lihtsalt vastu peaks.
Ühtlasi on Eesti jaoks selge, et NATO vihmavari peab katma ka Ukrainat. Kahepoolsed julgeolekukokkulepped annavad Ukrainale olulise kindlustunde, et partnerid seisavad raskel ajal koos Ukraina riigi ja rahvaga, aga miski ei asenda julgeolekugarantiina NATO liikmesust.
Seetõttu on Eesti-Ukraina julgeolekukokkuleppes tähtsal kohal meie toetus Ukraina Euro-Atlandi integratsiooni edendamisele ja vajalike reformide elluviimisele. Rahu Euroopas eeldab neutraalsete alade kadumist. Eestil on anda oluline panus Ukraina täielikuks lõimumiseks Euroopa Liidu ja NATO-ga – meie sõna ja nõu on oodatud nii Kiievis kui ka koostöös liitlaste ja partneritega.
Julgeolekukokkulepe sisaldab ka digi- ja küberkoostööd, võitlust ühiskondi õõnestavate desinformatsioonikampaaniatega, Ukraina ülesehitamist, elanikkonnakaitset ning energia- ja muu kriitilise taristu kaitsmist. Kõigi meie tegevuste eesmärk on see, et ukrainlased tuleksid sõja karmide tagajärgedega paremini toime.
Julgeolekukokkulepe muudab Eesti ja Ukraina partnerluse tugevamaks ja kinnitab Eesti pühendumist Ukraina pikaaegsele poliitilisele, sõjalisele, majanduslikule toetamisele ja koostööle paljudes valdkondades. Meil on vaid üks eesmärk – Ukraina võit – ja kõik meie tegevused lähtuvad selle eesmärgi saavutamisest nii kiiresti kui võimalik.