Majandusminister Tiit Riisalo tutvustas möödunud reedel suurt majandusplaani, mis seaks pikemas vaates Eesti majanduse kindlamatele jalgadele. Muutus ei sünni üleöö, aga targalt tegutsedes suudame järgmise vajaliku arenguhüppe ära teha. Kindlasti ei ole see ühe ministeeriumi tööpõld – väärt ideed ja plaanid peavad realiseeruma kõikide ministeeriumite tegevuskavades.
Rally Estonia tõi riigile tulu ligi 15 miljonit eurot
Tõepoolest, majandus ei hakka pelgalt vohama ambitsioonikast energeetikapoliitikast, tööjõu kriisi ületamisest või uute eksportturgude loomisest. Eesti on väike ning seetõttu vajame ka valdkondade ülest lähenemist. Miks mitte rakendada majanduse vankri ette kultuuri ja spordi valdkond. Kahetsusväärselt ei ole nende valdkondade potentsiaali liialt kasutatud. Üksikud näited siiski on.
Parim võimalik näide, kuidas spordiüritusse panustamine toob ka väärt tulu riigi rahakotti, on Rally Estonia. Suvine suurüritus on aastaid toonud Lõuna-Eesti kruusateele võidu kihutama rallimaailma koorekihi. Möödunud aastal tõi rallinädal piirkonda ligi 50 000 fänni, majanduslik mõju piirkonnale ja Eesti riigile tervikuna oli ligi 15 miljonit eurot. Kuid lisaks sellele, et fännid panustasid ohtralt riigi SKP-sse, on tegemist väärt maineprojektiga ning rahvusvahelise meediapildi abil saime võimaluse tutvustada Eestit. Küsimus on, kuidas sarnasel meetodil spordi ja kultuuri valdkondade üleselt veelgi enam tulu tekitada.
Ainult 0,5 % Eesti ettevõtetest annetab sporti ja kultuuri ning seda summas ca 5 miljonit eurot. Ehk ligi sajast tuhandest ettevõttest panustab otsese rahalise annetusega ligikaudu 500 Eesti ettevõtet.
Kolmapäeval toimus kultuuriministeeriumi eestvedamisel teavitusüritus eraraha kaasamisest kultuuri- ja spordivaldkonda. Mis siin salata, kultuuri ja sporti ei ole senimaani majanduse osana just näinud. Pigem kaarega mööda käinud.
Arenguseire Keskuse presentatsioonist nähtub, et ainult 0,5 % Eesti ettevõtetest annetab sporti ja kultuuri ning seda summas ca 5 miljonit eurot. Ehk ligi sajast tuhandest ettevõttest panustab otsese rahalise annetusega ligikaudu 500 Eesti ettevõtet. Lisaks aitavad väga paljud ettevõtjad annetuse kõrval reklaami või muude sponsor-koostöölepingutega. See kõik on mõistagi väga positiivne, kuid eraraha potentsiaal spordi ja kultuurivaldkonna toetamisel saaks olla hoopis teine.
Nimelt lubab kehtiv tulumaksuseadus ettevõtetel toetada või annetada oma kasumist tulumaksuvabalt kuni 10% ning kogusummana on see 955 miljonit eurot! Jah, lugesite õigesti – ligi üks miljard eurot. Paraku kasutab seda võimalust ainult näpuotsatäis ettevõtteid (ca 500). Iseenesest on see lihtne ja selge seadus, ometi ei ole see läinud sellisel viisil käima ega täida oma potentsiaali. Alati on võimalik teha paremat kommunikatsiooni või selgitustööd, kuid minu arvates ei ole see probleemi tuum. Peamine põhjus on hoopis see, et ettevõtjad tunnevad end annetusprotsessis üksi ning sooviksid, et ka riik pakuks tuge ja mõtleks kaasa. Usun, et see motiveeriks ettevõtteid osa oma kasumist kultuuri- või spordivaldkonna hüvanguks annetama. See tuli tegelikult välja ka uuringust – ettevõtjad oleksid nõus, kui riik oma panust tõstaks.
Riigi ja erasektori koostöö vajadusest on räägitud aastakümneid, kuid korralikult toimiva süsteemini ei ole senimaani jõutud. Toon siia ka mõned positiivsed näited: kogumispension – II sambaga liitunute palgast läheb igakuiselt pensionifondi 2% ning riik lisab sellele 4%. Teadusrahastus – kui riik tõstis teadusrahastust 1% SKP-st, tõusis märkimisväärselt ka erasektori panus teadusrahastusse. Need on olulised ja positiivsed näited, mis toetavad eraraha kaasamise vajadust ning kultuuri ja spordivaldkonna kui majandusharu elavdamist ja tugevdamist.
Riigi ja erasektori koostöö vajadusest on räägitud aastakümneid, kuid korralikult toimiva süsteemini ei ole senimaani jõutud. Nüüd on Riigikogus loodud toetusena eraraha kaasamise töörühm, kes lõi koostöös Arenguseire Keskusega ja majandusteadlase Uku Varblasega rakenduse, mille abil hinnata eraraha kaasamise potentsiaali kultuuri ja spordi valdkonnas.
Tegemist on kalkulaatoriga, mille peamine küsimus seisneb selles, mis juhtub riigieelarvega, kui ettevõtetel võimaldada annetada kultuuri ja spordiorganisatsioonidele ning seejärel ka riik kaasa panustab. Oletame, et näiteks minimaalselt 3% oma kasumist ning riik lisaks samade ettevõtete riigile makstavast käibemaksust samuti 3%. Sellised mudeldamised on üliolulised ning annavad meile pikema prognoosi riigi võimalikele kuludele ja tuludele ning kahtlemata on loodud kalkulaator suureks abiks.
Kalkulaatori abil saame näiteks öelda, et kui 3% Eesti ettevõtetest kasutaks taolist annetusmudelit, siis riigil jääks esimesel aastal käibemaksulaekumisi vähemaks 4,3 miljoni euro võrra. Samas aga panustaks sama mudeli järgi eraettevõtjad oma kasumist 8,7 miljonit eurot. Kokkuvõttes laekuks ettevõtjate ja riigi ühise panuse läbi otseste maksudena riigikassase tagasi samal aastal 3,2 miljonit eurot maksutulu. Ehk riigi netopanus oleks 1,1 miljonit eurot, mille tulemusena stimuleeritaks ettevõtjaid panustama sporti ja kultuuri 8,7 miljonit eurot. Riik siiski suures plaanis miinusesse ei jääks, kuna sama mudeli järgi sporti ja kultuuri investeerimisest tekkiv kogutoodangu kasv oleks 20,4 miljonit eurot ja sotsiaalne tulu (SROI) lausa 27,6 miljonit euro. Mõneti keeruline arvutuskäik, aga need on vajalikud arvud, mis on olulised sammud meie spordi ja kultuurivaldkonna majanduse arenguks.
Kuid lisaks annab kalkulaator võimaluse arvutada välja pikema vaate tööhõivele. Rakendades sellist näitlikku rahastusmudelit eeldusel, et suudaksime näiteks 1% võrra tõsta 65+ vanuses tööhõives olevate inimeste osakaalu – mis siis juhtuks? Riik saaks täiendavalt 7,1 miljonit eurot maksutulu. Terved inimesed on riigi jaoks tähtsad ning murettekitavatele numbritele tuleb reageerida, sest paratamatult mõjutab see riigi majanduslikku arengut. Halb tervis langetab riigi sisemajanduslikku toodangut, mille põhjus on esmalt toodangu vähenemine ja tulevikus tegemata jääv töö.
Miks on vaja sporti ja kultuuri toetada?
Kokkuvõtteks: riigi osa spordis ei tohiks piirduda ainult tipu toetamisega, vaid riik peab abistama juba rohujuure tasandilt, kust sirguvad meie tulevased tipud. Sport on tervik ning riigi abita pole ka tippude teke võimalik. Tervikut silmas pidades ei tohi me riigina karta toetada rahvast ühendavaid valdkondi nagu sport ja kultuur. Riigi suurem roll peaks olema just õige tõuke andmine rohujuure tasandil, kus olulised ei ole mitte ainult otsetoetused alaliitudele, vaid just kasvupotentsiaali loomine spordiklubidele ning kultuuriühingutele, kes tulevasi tippsportlasi või viiulivirtuoose ette valmistavad. Täna vajavad aga just need asutuse kasvamiseks tuge, sest mida tugevamad need on, seda tugevamad on nende katuseorganisatsioonid. Ehk mida tugevam on püramiidi alus, seda tugevam tipp.
Endine Eesti koondislane
on Eesti 200 erakonna liige ja Tartu Rock korvpalliklubi eestvedaja.