Euroopa komisjoni president Ursula von der Leyen alustas sel nädalal enda kampaaniat, saamaks praegusesse ametisse tagasi valitud. Üks tähelepanuväärsemaid sõnumeid tema kampaania avakõnes oli idee hakata Venemaa külmutatud varalt saadavate intresside eest rahastama Ukraina relvaoste. See on väga hea idee, mida toetan kahe käega.
Tuletan meelde, et riigikogu põhiseaduskomisjon töötab eelnõuga, mis seaduseks saades annab võimaluse kasutada Venemaa õigusvastastele tegudele kaasa aidanud inimeste ja ettevõtete külmutatud vara kahju hüvitamiseks, mida Venemaa Ukrainale tekitab.
Ursula von der Leyen rõhutas Euroopa julgeoleku tugevdamist ja seda konkreetselt kaitsetööstuse ning riigikaitse esikohale tõstmise kaudu. See on ülioluline, sest Ukraina võit on ka meie võit ja Venemaa peab väljuma sõjast kaotajana. Euroopa Liidu ülesanne peab olema seista selle eest, et Vene sanktsioneeritud vara võtta kasutusele Ukrainale tekitatud sõjakahjude korvamiseks.
Igal sammul peame meelde tuletama üleskutset liikmesriikidele – kulutada igal järgmisel neljal aastal Ukraina toetamiseks 0,25% sisemajanduse kogutoodangust.
Meenutan Ursula von der Leyeni teist viimase aja head ideed selles vallas: luua Euroopa Komisjoni kaitsevoliniku koht, kes keskenduks Euroopa Liidu tööstus- ja kaitsevõime suurendamisele. See on vajalik kaitse- ja julgeolekuküsimuste tähtsuse kasvu tõttu nii Euroopas kui kogu maailmas. Toetan väga ka Ursula von der Leyeni ideed, et selle portfelli võiks saada Kesk- või Ida-Euroopa kandidaat.Rahalisi otsuseid peab Euroopa Liit ja liikmesriigid aga tegema teisigi. Loomulikult on esmatähtis iseseisev kaitsevõime, mille tagamiseks peab iga liikmesriik praeguses olukorras panustama kaitsekuludeks mitte vähem kui kolm protsenti sisemajanduse kogutoodangust. Meenutan, et Euroopa Liitu kuulub ka riike, kes ei kuulu NATOsse, kuid kellelt ootan selles osas selgeid otsuseid.
Loomulikult on kriitiline kaitsetööstuse taaskäivitamine, tellimusi ja investeeringuid vajab kaitsetööstus nii Eestis kui kogu Euroopas. See tähendab ka kaitsetööstuselt kõigi piirangute mahavõtmist, sest sellest sõltub ka sõdivale Ukrainale kaitseabi andmine ja seeläbi otseselt ka Euroopa Liidu julgeoleku tugevdamine.
Euroopa peab ise ennast aitama, et olla paremini valmis enda kaitseks.
Lisaks peab Euroopa Liit peab jätkama ja tõhustama Venemaale kehtestatud poliitilisi ja majandussanktsioone vähemalt kuni Moskva agressioon Ukraina ja teiste riikide vastu on lõppenud ja nende territoriaalne terviklikkus on taastatud. Majandussidemed Venemaaga tohivad olla vaid minimaalsed, parem, kui mitte sedagi. Lisaks peab Euroopa Liit karmistama enda hoiakut kolmandate riikide suhtes, kes annavad Venemaale mistahes abi.Ja loomulikult meie enda peaministri välja käidud idee eraldada näiteks võlakirjadena 100 miljardit kaitsehangeteks. Mistahes tuluallikad on teretulnud, et toetada Ukraina sõjalise võimekuse kasvu. Ajutiseks lahenduseks võib siin olla ka võimaluse andjatele relvatarnijatele väljaspool Euroopa Liitu. Pikas plaanis näevad muidugi kõik selgelt Euroopa enda kaitsetööstuse ülesehitamist. Selle rahastuseks toetame nii ühisvõlakirju kui ka muid allikaid.
„Euroopa Liitu kuulub ka riike, kes ei kuulu NATOsse, kuid kellelt ootan selles osas selgeid otsuseid.“