Eesti tähistas veebruaris juba teist aastat oma iseseisvuspäeva päeval, mil Venemaa üritas iseseisvuse röövida Ukrainalt. Me saame aru, millised panused on meil laual.
Oleme Ukrainale lubanud palju, sealhulgas toetada Ukrainat võiduni ja just nimelt võiduni. Ukraina suudab praegu sõjarindel end kaitsta ja tõrjuda agressori rünnakuid, kuid mitte tagasi võita seda, mille agressor temalt on röövinud, ega taastada oma territoriaalset terviklikkust ja suveräänsust. Ukraina vajab laskemoona, relvi ja muud varustust, millega nad kaitsevad end ja kogu ülejäänud Euroopat.
Loevad teod ja tulemused, mitte sõnad. Peame tegudes olema julgemad, sest Venemaa soovid ei ole muutunud. Kui Venemaa on võidukas, siis ei peatu ta Ukrainas ja koputab järgmisena NATO uksele, et ümber kujundada Euroopa julgeolekustruktuur. Kaalul pole ei vähem ega rohkem kui meie vabadus.
Me ei saa mõelda hirmunult alistatud Venemaa peale, sest alternatiiv – võidukas Venemaa – on veelgi hirmuäratavam. Meie partnerid ja liitlased mõistavad seda samuti.
Mida saame teha, et Venemaa peatada ja sundida teda naasma oma rahvusvaheliselt tunnustatud piiridesse? Alustada tuleks juba antud lubaduste täitmisest. Euroopa Liit pole täitnud oma lubadust anda Ukrainale miljon mürsku. Liigume sinnapoole ja see on tervitatav, aga peame tegema ning saame teha rohkem nüüd ja kohe. Võidustrateegia on meil olemas, viime selle nüüd ellu.
Aeg on olla julgem ja ambitsioonikam. Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni kutsel toimunud valitsus- ja riigijuhtide kohtumisel Pariisis arutati Ukraina jätkuvat ja kiireloomulist toetamist. Macroni väljaütlemine, et võiks kaaluda vägede saatmist Ukrainasse, oli paradigma nihe. See näitab, et Ukraina võidu olulisus on jõudnud lääne otsustajateni ning ollakse valmis tegema rohkem.
On selge, et kuigi praegu ei ole sõdurite Ukrainasse saatmise küsimuses poliitilist koosmeelt, võib see muuta mõne riigi suhtumist viivitamatusse sõjalisse abisse Ukrainale, kuna see oleks kindlasti kergem lahendus kui otseselt sekkuda. Oluline on, et laskemoona küsimuses loobuti põhimõttest, et see peab tulema ainult Euroopa kaitsetööstuselt.Hea on, et arutame erinevaid võimalusi ning meie prioriteet on viia Ukrainasse laskemoona nii pea kui võimalik, hankides seda sealt, kus võimalik.
Peame uurima, millist abi on võimalik saada maailmaturult, nagu seda on juba teinud tšehhid, ning vaatama üle riikides olevad laskemoona laovarud. Tervitan Taani hiljutist otsust saata kogu oma laskemoonavaru Ukrainasse. Loodan, et see inspireerib ka teisi.Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen kutsus kõnes Euroopa Parlamendile samuti üles mõtlema suuremalt ja kasutama Venemaa keskpanga külmutatud varadelt saadud kasumit, et osta Ukrainale sõjavarustust. See oleks märgiline samm. Loodan, et liigume selle aruteluga kiiresti edasi. Oluline on seegi, et vaba maailma pikaajaline toetus Ukrainale kestaks. Eesti pikaajaline sõjaline abi Ukrainale saab järgmise nelja aasta jooksul olema 0,25 protsenti meie SKP-st. Eesti eeskuju on liitlaste ja partnerite seas toetust kogumas.
Venemaa peab saama selge sõnumi, et mingit paindlikkust ega tavapärase suhtluse juurde naasmist ei tule enne, kui Ukraina on võitnud ja Ukrainale tekitatud kahju on hüvitatud. Peame oma tegudega näitama, et aeg ei ole otsa saamas mitte Ukraina, Euroopa ja kogu demokraatliku maailma, vaid agressori jaoks.