Me teame, mis oli 106 aastat tagasi Eesti iseseisvuse väljakuulutajate südames, sest nad panid selle kirja: “Eesti! Sa seisad lootusrikka tuleviku lävel, kus sa vabalt ja iseseisvalt oma saatust võid määrata ja juhtida!”
Meie esiisade usk Eestisse oli see, mis läbi vabadussõja ja Tartu rahu andis meile kätte võideldud õiguse omal maal ise valitseda ja omi asju otsustada. See usk oma riiki ja selle tulevikku on juhtinud meid täna siia, et saame üheskoos, vabalt ja võõrast võimust sõltumata oma tulevikku kujundada.
Tähistame täna veel ka teist tähtpäeva. 24. veebruaril täpselt 35 aastat tagasi heisati Pika Hermanni torni taas sinimustvalge lipp. Tõeks said Heinz Valgu lauluväljakul öeldud ja sügavale Eesti rahva südamesse pugenud sõnad: “Ükskord me heiskame ka Pika Hermanni torni sinimustvalge lipu!”
Kümned tuhanded siin torni jalamil ja sajad tuhanded üle Eesti vaatasid seda toona, 35 aastat tagasi klomp kurgus ja rõõmuvärin südames. See kõik oli võimalik, sest meie rahvas ei kaotanud mitte kunagi usku vabasse Eestisse, meie oma riiki ja sellesse, et Vene ajast tulek ja Eesti aega minek on võimalik.
“See lipp on austusavaldus kõigile neile, kes on võidelnud ja ohverdanud end Eesti vabaduse eest.”
Ja täna heiskasime taas siin Pika Hermanni torni jalamil üheskoos maailma kõige ilusamates värvides lipu. See lipp on austusavaldus kõigile neile, kes on võidelnud ja ohverdanud end Eesti vabaduse eest. See on meie tänu kõigile neile, kes on andnud oma panuse Eesti arendamisse. See on meie austus kõigile neile, kes kannavad edasi Eestit, meie kultuuri ja keelt, meie väärtusi ja ideaale. See lipp on parim kingitus kõigile, kes usuvad Eestisse ja Eesti tulevikku.
Selle lipu heiskamine on ka meie kohustus. See on meie kohustus olla truu Eestile, meie seadustele, meie rahvale ja riigile. See on ka meie kohustus olla hoolivad oma kaasmaalaste ja eriti nende vastu, kes vajavad meie tuge ja abi.
Head kaasmaalased! Kaks aastat tagasi 24. veebruaril algas Euroopas suur sõda. Sellest hetkest alates oleme püsivalt mõtetes vabadusvõitlust pidava Ukrainaga, kelle jaoks on rahvuslipu heiskamine omal maal väljakutse. Nende vabadust püütakse neilt jõuga võtta iga päev. Peame ise meeles ja tuletame iga päev kõigile teistele meelde, et vabadus on kallis ja selle hind on väga kõrge. Vabaduse eest tuleb võidelda võiduka lõpuni! Ma kinnitan teile, et Eesti seisab Ukraina kõrval kuni nende vabadussõja võiduka lõpuni.
Te tunnete: Eestimaa talvehommikud on karged, kuid ma tunnen praegu siin seistes, kui soojad on teie südamed. Soovin selle soojuse eest tänada igaüht, kes on täna siin. Ma tänan igat inimest, kes on sel varajasel hommikutunnil ärkvel ja heisanud meie sinimustvalge. Tänan igat inimest, kes te olete uskunud Eestisse. Meil on palju saavutusi, mille üle olla uhked, kuid suurim neist on meie oma riik – iseseisev, vaba ja sõltumatu.
Palju õnne meile kõigile meie armsa riigi sünnipäevaks! Elagu Eesti!