Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi kahepäeva külaskäik on tõenäoliselt selle aasta kõige kaalukam külaskäik Eestisse, sest ta tuleb otse kurjusega võitluse eesliinilt.
Ukraina president tuli siia meid tänama ja kindlustama rahvusvahelist toetust Ukrainale, sest üksi ei suuda Ukraina tõrjuda Venemaalt üle piiride tungivat kurjust, vägivalda ja hävingut. Selleks pidi president üle kinnitama, et ukrainlased ei väsi ega murdu, demoniseerima imperialistlikku Venemaad ja ning ütlema selgelt, mida me saame Ukraina heaks, enda vabaduse kaitseks ning vaba maailma julgeolekuarhitektuuri püsimajäämiseks teha.
Ukraina rahval on presidendiga õnne olnud
Võibolla segas suure saali melu või tõlge, aga president Zelenskõi tundus olevat silmaga nähtavalt väsinud. Muidugi ei ole ta seesama mees, kes populaarse telesarja Rahva Teenrid laineharjal 2019 valimised võitis, sest kaks viimast aastat täiemahulist sõda on jätnud oma jälje.
Jaanuaris 46-aastaseks saav Zelenskõi näeb vanem ja elukogenum välja, sest juhtida riiki, mida on varsti 10 aastat üritanud vallutada suur autoritaarne naaber ja mis on barbaarsete õhulöökide tõttu tsiiviiltaristule üha suuremas sõltuvuses välisabist, on olnud raske koorem.
Ukrainlased peavad olema õnnelikud, et juuraharidusega andekast koomikust ja lavastajast Zelenskõist sai sõja esimestel tundidel vaba maailma esimene rüütel, kes juhib oma sõdureid ja rahvast põhimõttelises võitluses pimeduse vastu ja valguse eest ning suudab hoida rahvusvahelist toetust.
Ettekande kirjalik tekst, mille lugesin Riigikogu koduleheküljelt üle, ei olnud paha. Siiras ja hea oli. Suuri üllatusi kõne ei sisaldanud, aga samas olid tähtsad sõnumid, soovid ja palved selgelt väljendatud.
Kõigepealt sissejuhatuseks selges eesti keeles öeldud «Kallis Eesti rahvas!» ja siiras tänu lõi hea keskkonna sõnumite vastuvõtuks. Paralleel 24. veenruari, mei iseseisvuspäeva ja vabadusega oli lausa kohustuslik,. Üllatava olek solndu kui see oleks jäänud tõmbamata. President kinnitas, et Ukraina ei murdu, vaid võitleb kogu maailmajao vabaduse eest, imperialistliku Vene türannia vastu ja rõhus inimlikkusele.
Sõjakahjud peab kinni maksma agressor, mitte meie, Ukraina sõbrad, seepärast on mõistlik, et me suunama, vabas maailmas külmutatud Vene varad suunatakse Ukraina ülesehitamisesse.
Venemaale kehtestatud sanktsioonidest mööda hiilimisega tuleb ka midagi peale hakata, sest ukrainlased leiavad Vene relvastuse rakettide ja muu relvastuse seest uusi komponente, mida ei tohiks seal sanktsioonide tõttu olla. Vene sõjamasina taastootmisvõimet on võimalik veel piirata, kui kogu läänemaailm seda tahab.
President Zelensõi kutsus üles panustama süsteemselt Euroopa kaitsetööstusse ja kaitsevõime arendamisesse, sest Putini Venemaa saab aru ja austab ainult toorest sõjalist jõudu.
EKRE saadikud tõusid ja aplodeerisid ühes teistega
Ukraina näeb, kuidas Kreml üritab lõhkuda rahvusvaheliste organisatsioonide, riikide liitude ja riikide ühtsust eesmärgiga luua uus maailmakord, jagada ja valitseda. Ukraina ja meie huvides on et see ei õnnestuks ning just seepärast rõhutas Zelenskõi pingutusi ühtsuse hoidmiseks ning tegi pehme viite Orbáni Ungarile öeldes, et «Euroopa peab vastu ainult siis, kui on ühtne kontinent – just ühtne, mitte vastuolude kontinent, ühtsuse, mitte natsionaalsete egoismide riik ja mitte konfliktsete ambitsioonide riik.»
Riigikogu kõnepulti tulles oli Zelenskõi vahetanud oma rohelise fliisi, millel oli koordinaatide ristina Ukraina geograafiline keskpunkt, mis arvestas ka Krimmi, fliisi vastu, millel oli sõna Kaitsetahe. Ka pilt on sõnum ja uus sõnum vahetas välja eelmise.
Ei, ta ei saanud seda kaitseminister Hanno Pevkurilt, kes käis sellisega võrokestele Nursipalu laienduse vajalikkust põhjendamas, vaid kingiks meie peaministrilt.
President Zelenskõi sidus sõna KAITSETAHE meisterlikult eestlaste ja ukrainlaste vabadusjanuga, alateadvusesse programmeeritud tahtega oma rahvast ja rahva vabadust kaitsta ning lõpetas oma kõne võidutahtega, sooviga tähistada koos võitu Venemaa üle.
Nii armas oli, et kõik EKRE saadikud, ka need, kes pahatihti ja eriti ööistungitel on Ukraina toetamise vähemasti sõnades kahtluse alla seadnud, tõusid koos terve Riigikoguga püsti ja plaksutasid koos kõigi rahva teenritega pikalt. Eesti seisab kindlalt koos Ukrainaga, sest türannia peab olema alati luuser ja kaotama.