Uus poliitliikumine Eesti 200 ei nimetanud oma varivalitsusse eraldi välisministrit. Eesti 200 varivalitsuse julgeoleku ja liitlassuhete minister Margus Tsahkna leidis, et praegune välisministeerium vajab kõvemat raputamist.

Eesti 200 tegi tema sõnul varivalitsuse ministrite nimetamisel teadliku valiku, lähtudes põhimõttest, et Eestil on konkreetsed valdkonnad, mis vajavad kiiremas korras pikaajalisele vaatele põhinevaid reforme.

“Me ei nimetanud eraldi välisministrit, kuna oleme seisukohal, et viimasel kümnendil pärast EL-iga liitumist toiminud karjääridiplomaatide süsteem, kus ühed ja samad inimesed ringlevad suhteliselt ambitsioonitu välispoliitika teostamise ringis, on oma aja ära elanud. Ja siin ei pea ma silmas Euroopa Liidu poliitikat, mis ei ole klassikaliselt enam meie jaoks välispoliitika,” selgitas Tsahkna.

Eesti 200 on seisukohal, et Eesti välispoliitikal saab olla kaks suurt strateegilist eesmärki: Eesti riigi julgeoleku tagamine ning Eesti ettevõtete majandusliku ambitsiooni toetamine välisturgudel. Eesti välisesindused peavad karjääridiplomaatia asemel tegelema Eesti julgeoleku ja välismajandushuvide eest seismisega.

Kaitsepoliitika ehk liitlassuhetega on meil Tsahkna sõnul hästi. Me oleme täitnud suuri eesmärke, mis puudutavad NATO liikmelisust ja heidutust läbi liitlasvägede paiknemise meie territooriumil. Samuti oleme eestkõnelejateks olulistel teemadel nagu küberjulgeolek ning geopoliitilised suhted Venemaaga.

“Kuid muudes välispoliitilistes küsimustes oleme pigem kommenteerija rollis. Me ei ole suutnud lisaks liitlassuhetele, millega kaitseministeerium väga hästi hakkama saab, sõnastada endale kolm konkreetset välispoliitilist huvi,” kritiseeris Tsahkna.

Eesti 200 seisukoht on, et välisteenistus tuleb rakendada meie majanduslike huvide edendamise vankri ette ja Eesti välisteenistuse kolm välispoliitilist huvi peale liitlassuhete on majandus, majandus ja veelkord majandus. Nii väike riik, nagu Eesti, ei saa endale lubada karjääridiplomaatial seisvat suurriigi välisteenistust. Siin peaksime võtma eeskuju näiteks Taani välisteenistuse korraldamisest, kus majandushuvide esindamine on seatud esikohale.

Eesti majanduse, meie ettevõtete huvide esindamine peab olema prioriteet, et meie majandus omaks ambitsiooni ja võimekust kasvada suuremaks. Eesti 200 tahab, et Eesti saaks peakorterite maaks, kus asuvad meie ettevõtted. kes annavad tööd inimestele väljaspool Eestit, mitte ei ole pelgalt odava allhanke tegijad. Eesti peab üles ehitama rahvuslikud tšempionid, suurettevõtted, mis suudaksid globaalselt olla konkurentsivõimelised ning selleks on vaja ka välisteenistuse tuge.

Kõik see eeldab tema sõnul muutusi välisministeeriumi töö korraldamises. Välismajandustegevus tuleb koondada majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist, välisministeeriumist ja allasutustest nagu EAS ühe ministri meeskonna juhtimise alla. See meeskond peab koosnema oma valdkonna ekspertidest, ka erasektori kogemusega inimestest, kellelel on seatud kindlapiirilised eesmärgid Eesti majandusliku kasvuga.

Töö ümberkorraldus nõuab ka seda, et me peame üle vaatama kogu välisteenistuse geograafilise võrgustiku ning seadma igale välisteenistuse meeskonnale konkreetsed eesmärgid ja mõõdikud. Eesti välisesindused ei asuma asuma kõikides “toredates” riikides, vaid seal, kus on meie majanduslikud huvid.

Välisteenistuse personalipoliitika tuleb avada ka väljastpoolt tulevatele ekspertidele nii avalikust kui erasektorist. “Ma ei välista ettevõtjate nimetamist Eesti saadikuteks, kui see tagab mingis konkreetses regioonis kõige paremini meie majandushuvide realiseerimise. Kindlasti on meeldiv käia läikival parketil mugavate riikide pealinnades, kuid raha ja majandusareng on Eesti jaoks peidus võibolla hoopis Araabia, Aafrika või Kagu- Aasia regiooni riikides,” lisas Tsahkna.

“Meie välisteenistus peab sõna otseses mõttes olema meie majanduse ja ettevõtete teenistuses. Kaitseministrina oli mul võimalus istuda koos meie kaitsetööstusettevõtete esindajatega läbirääkimiste laua taga ning nii mõnigi leping sai koju toodud, mis ilma poliitilise toeta poleks võimalik olnud. Abu Dhabi maailma suurimal relvamessil on ilma poliitilise toeta sisuliselt võimatu löögile pääseda, kuigi kaup, mida meie ettevõtted pakuvad, on maailmatasemel,” teatas Tsahkna.

Seega ei näe Eesti 200 sellisel kombel, nagu tänane välisteenistus on üles ehitatud, pika plaani elluviimisel mõtet. Välismajanduspoliitika tuleb konkreetselt sõnastada ja avada värsketele tuultele, mis teeniks Eesti majandusliku arengu huve. Sellest lähtudes on Eesti 200 nimetanud varivalitsuse peaministriks ettevõtja Priit Alamäe, kelle üheks oluliseks teemaks Eesti majandusambitsiooni tõstmine ning välismajandus. Sellega näitab Eesti 200 Tsahkna sõnul, kui oluline välismajanduspoliitika Eesti 200-le on.

Autor: Vahur Koorits
Allikas: Delfi

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/tsahkna-eesti-200-ei-nimetanud-eraldi-valisministrit-kuna-karjaaridiplomaatide-susteem-on-oma-aja-ara-elanud?id=83995148