Riigikontrolli auditi kriitilised järeldused tasuta ühistranspordi kohta ei olnud üllatuseks, vaid kinnitust sai see, millele transpordieksperdid ja valdkonna ettevõtjad on juhtinud tähelepanu juba siis kui seda poliitlubadust hakati läbi suruma.

Kuigi praegune audit käsitles eelkõige maakondlikke liine on sarnane olukord ka Tallinnas. Tasuta transport on ka siin suurendanud vähesel määral sõitude arvu, aga reaalsuses on igapäevaselt ühistranspordiga liikuvate elanike osakaal pidevalt kahanenud.

Kui teenus on kehv, siis ei soovita seda kasutada isegi tasuta. Tunnistame endale ausalt, ühistransport mida me täna kasutame on pärit eelmisest sajandust ja vajab tõsiseid reforme ning me vajame eelkõige paremini korraldatud, paindlikumat ja keskkonnasõbralikumat, mitte tasuta teenust.

Kahjuks on fakt see, et eelmine valitsus ei tahtnud ühistranspordi korraldamise ja planeerimise reformimise vajadust tunnistada, kuna tulevikku vaatava Liikuvuseameti asemel sai uus amet nimeks möödanikku peegeldava Transpordiameti. Viimane tõsine muutus, mis meie liikumist ühistranspordiga mugavamaks ja turvalisemaks tegi, oli uute rongide soetamine ja hoolimata sellest, et rongisõit ei ole tasuta, on reisijanumbrid mitmekordistunud.

Tasuta ühistransport ei tee ka meie inimestele liikumist odavamaks, sest ühistranspordi asemel eelistavad inimesed aina enam isiklikke sõiduautosid, mis võtab suure osa nende inimeste sissetulekust. Statistikaameti andmetel on just transpordi kulud leibkonna eelarves kiiremini kasvavad kulutused viimase 5 aasta jooksul. Seega lisaks riigieelarve suurtele kuludele kasvavad ka ühiskonna kulud.

Ja nii nagu tänases viirusega võitluses peaks riik õppima erasektoriga paremini koostööd tegema, et leida kiireid ja hästi toimivaid lahendusi, tuleks seda teha ka ühistranspordis. Meil on mitmeid ettevõtteid, kes on selles vallas maailma esirinnas ja kellel kindlasti on häid kogemusi ja tahet muutustele kaasa aidata.

Maailma praktika õpetab, et kui teenus on kvaliteetne on inimesed valmis selle eest maksma ning soovitud sihtgruppidele saab alati soodustusi teha. Suurem piletitulu omakorda võimaldaks pakkuda kvaliteetsemat ja inimsõbralikumat teenust.

Meie kolm ettepanekut, mida tuleks kiiremas korras ette võtta:

– Maakonna ühistranspordis leida uudseid lahendusi (näiteks nõudetransport), et tagada ka kõige kaugematest nurkadest hea ühendus;

– Reformida ühistranspordi korraldust nii, et oleks riigis ühtne ühistranspordi koordineerimine ja planeerimine ning mis hõlmaks erinevaid ühistranspordiliike (rong, buss, tramm jne) ja loomulikult ühtne piletisüsteem ja sõidutingimused.

– Suurendada koostööd erasektoriga, et tuua ja teha kättesaadavaks uusi teenuseid (rattarent, sõidujagamine) ja teha digipööre lõpuks ka ühistranspordis.