Piirkondlikud investeeringud

Piirkondlikud investeeringud kindlustavad tõmbekeskuste tekkimist ka väljaspool Tallinna, selle toel suudaksid ka väiksemad Eesti linnad pealinnaga konkureerida ning seekaudu nii oma piirkonna kui ka kogu riigi atraktiivsust tõsta.

Sissejuhatus

Eestis on 47 linna. Eesti peaks jagama viieks kuni kümneks tõmbekeskuseks: lisaks Tallinnale veel Tartu, Narva, Pärnu, Kuressaare, Kärdla, Viljandi, Kohtla-Järve, Võru, Paide, Otepää …

Igaüks neist peaks mõtlema oma niši peale ehk mis on see idee, mis vajab enim riigipoolset investeeringut ja on seekaudu just sellele piirkonnale edasiseks arenguks kõige olulisem. Me räägime just nimelt investeeringust, mis annab kogu piirkonnale arengutõuke ning muudab selle piirkonna inimeste elu paremaks.

Parima näitena saab siin tuua valimisliidu Tartu Eest idee rajada Tartusse multifunktsionaalne linnahall Arena Tartu ja Euroopa moodsaim perekeskus, kus on võimalik korraldada erinevaid maailmatasemel üritusi, kontserte, konverentse, viia läbi spordivõistlusi ja palju muud.

Miks see hea idee on?

Viimastel kümnenditel on Tartu rahvaarv jäänud alla saja tuhande inimese, see pole tõusnud, mis tähendab, et kahaneb maksumaksjatelt linnale laekuv tulu. Kui Tartu midagi ei muuda ja ei leia probleemile lahendust, kaotab Tartu suure tõenäosusega lähiaastatel veelgi inimesi Tallinnale, kus on atraktiivsemad väljavaated nii karjääri loomiseks kui ka vaba aja veetmiseks..
Tartu oleks vaja muuta tõmbekeskuseks!

Arena Tartu ja Euroopa moodsaima perekeskuse loomine aitab kahtlemata kaasa Tartu muutumisel tõmbekeskuseks, kuid veelgi tähtsam on kogu selle kontseptsiooni sisu.

Arena ja perekeskuse funktsioon on lisaks kohaliku elu elavdamisele ka kaugemate külaliste meelitamine Tartusse. See aga toob omakorda piirkonda lisaraha. Sarnaste keskuste näitel Euroopas jätavad kuus inimest kümnest, kes tulid spetsiaalselt keskuses peetavale üritusele, linna ca 240 eurot! Keskustes aga korraldatakse üritusi tuhandetele.

Lisaks annab selline keskus ja seal peetavad üritused tõuke paremate transpordiühenduste (nt lisa lennuliinid, parem rongiühendus Tallinna ja Riiaga) avamisele, sest tekib tugev väline vajadus ja surve tulla Tartusse (konverentsid, kontserdid jne), nii saaksid tartlased endale paremad lennuliinid ja rongiühenduse, rääkimata neljarealisest maanteest Tallinna ja Tartu vahel.

Suvise Metallica kontserdi toomine Tartusse näitab, et ka väiksemates kohtades on võimalik korraldada maailmatasemel üritusi. Enam ei maksa rääkida, et ei saa korraldada, kuidagi ei pääse kohale ja keegi nagunii ei tule … Metallicale on müüdud üle 60 000 pileti ja välja on müüdud pea kõik hotellikohad. See kontsert tõestab palju

Koostöö

Kristina Kallas

“Eesti 200 on ellu kutsutud selleks, et viia ellu julgeid ideid ning anda hea tegutsemisplatvorm oma kogukonna arengu eest seisvatele inimestele. Tihti ei ole kohalike omavalitsustel võimekust teha suuri investeeringuid regionaalset arengut käima tõmbavate projektide rahastamiseks ning siin peab appi tulema riik

Meile on oluline, et ka üleriigiline poliitika ja poliitikud mõistaksid ning tuleksid kaasa meie ideega, et investeerida Tartu ja kogu Lõuna-Eesti konkurentsivõime kasvuks. Sellest on kasu kogu Eestile. Meie arvates on üks selliseid samme just mitmefunktsioonilise linnahalli ja perekeskuse ehitamine Tartusse. Erakond Eesti 200 mõistab asju samamoodi, seepärast saamegi omavahel koostööd teha.”

Kristina Kallas – Eesti 200 esimees

Tanel Tein

“Kohalikud omavalitsused üksi ei suuda suuremaid investeeringuid teha ning kui me riigina soovime, et konkurentsivõimeline elu oleks olemas ka väljaspool Tallinna, siis stimuleerivad ühekordsed finantseeringud/investeeringud võimalikesse tõmbekeskustesse on väga vajalikud. See investeering on täna täiesti reaalne.”

Tanel Tein – Tartu Arena ja perekeskuse projekti eestvedaja

 

 

 

Pildid / videod