10.04 Delfis avaldatud artikkel

Mart Helme sõnas, et nende prioriteet ei ole mitte majandus, vaid rahvusriik. Kogu EKRE retoorika keerlebki ümber pseudorahvuslusega ehitud vähemuste vihkamise. Ära on unustatud inimese heaolu, vaesusest väljatulemine ja tervishoid.

Paraku ei paku Helme, kuidas tuua meie inimesi vaesusest välja ega paranda nende tervist. Kõige suurem häbi on mul pensionäride ees. Kõik lubasid suurt pensionitõusu, kuid koalitsioonilepingus seda ei ole, samuti ei sõnagi töötavate pensionäride topeltmaksustamise lõpetamisest. On vaid ähmane lause, et võetakse eesmärgiks pensionite erakorralise tõusu, aga kui palju ja millal? Poliitikakaugele inimesele tõlkides – “seame eesmärgiks” tähendab, et plaanitava valitsuse ajal seda ei tule. Arvestades, et Ratase juhitud valitsus on viinud kahe aastaga Eesti riigieelarve ligi 600 miljoniga miinusesse ja järgmisel aastal on puudujääk juba miljard, siis tuleb Eesti riigi pankroti ärahoidmiseks hakata kulusid kärpima, mitte tõstma.

Valdav enamus valimistel osalenud erakondadest seisavad Eesti riigi ja eesti keele säilimise eest. Oleme patritoodid ja lisaks rahvuslusele on Eesti 200 jaoks oluline, et meie inimestel läheks hästi. Eesti rahvusriigi püsimiseks ongi tähtis, et meie inimesed oleks õnnelikud, tervis oleks korras, kõht oleks täis ja riided seljas. Et meil ei vohaks vaesust, et meie haridus oleks heal tasemel.
Need eesmärgid teenivad Eesti rahvuslikke huve oluliselt rohkem, kui sisenemiskeeld võõrtöölisele ja teistsuguste inimeste väljasaatmine. Mart Helme saavutab võitleva rahvuslusega vastupidie tulemuse – lisaks võõrtöölistele lahkub Eestist ka rohkem eestlasi, kes on sunnitud laia maailma paremat elu otsima. Kas tõesti vajame veelgi suuremat oma inimeste väljarännet?

Kui võõrtööline maksab siin riigis makse, panustab ka sotsiaalhoolekandesse ja tervishoidu, kus hetkel rahast kõige enam puudust on. Tööjõupuudusega riigis on see ainus võimalus, et majandus saaks kasvada ja kui me paneme sellele piiri peale, siis seiskub nii majandusarengu kui heaolu kasv. Eesti inimene jääb veelgi vaesemaks, tervishoiu ning sotsiaalteenuste võimalused halvenevad.
Võõrtööjõu maksustamise teema tuleb kiiremas korras lahendada. See on juba eelmise valitsuse tegemata töö, et paljud Eestis töötavad välismaalased on saabunud läbi Poola renditööjõu firmade ja maksud sinna laekuvad.

Tuletagem meelde, mis juhtus eelmise majanduslanguse ajal: paljud sotsiaaltoetused võeti ära, ravijärjekorrad pikenesid, plaanilised operatsioonid tühistati, kuna lihtsalt ei olnud raha. Ja nüüd me tahame seda uuesti vabatahtlikult tekitada sellega, et pidurdame majandust? Eelarve on juba praegu suures miinuses ning koitmas on uus majanduslangus.

Mõtleme, kuidas päriselt meie inimestel paremini minema hakkaks. Kuidas pensionärid ei tunneks ennast enam oma muredega üksi, kuidas lastega peredel oleks kindlustunne tuleviku suhtes, kuidas vähemused saaksid tunnetada oma inimõigust olla teistsugune, kuidas vaesust kaotada ning kuidas kõigil meie eesti inimestel oleks Eestis hea elada. Et lõppeks vihkamine ning see asenduks õnnetundega, et ka Eesti võiks Soome kombel õnnelikkuse edetabeli tippu ehtida. Loodud koalitsioonileping seda kahjuks ei kajasta.