Sel neljapäeval leidis valitsuse pressikonverentsil aset pretsedent, mida siiani ei ole iseseisvuse taastanud Eesti Vabariigis aset leidnud. Justiitsminister Raivo Aeg teatas sellel, et palus autojuht-lapsehoidja skandaalis prokuratuuril anda seisukoht Õhtulehe väidetava eraviisilise jälitustegevuse seaduslikkuse osas. “Sest igal asjal on piir,» ütles Aeg ja lisas, et pole võimalik, et suvalisi inimesi võib ajakirjandusliku eksperimendi huvides jälitada, nende tegevust jälgida ja andmeid koguda. Nii kõrgel tasemel rünnakut ajakirjandusorganisatsiooni vastu ei ole Eestis siiani aset leidnud. Sisuliselt soovis minister oma autoriteedile tuginedes kaasata õiguskaitseorganid ajakirjanduse vastu suunatud kättemaksuaktsiooni, määratledes nii ära üheselt kogu valitsuse positsiooni minister Repsi tegevuse suhtes. Valitsuse fookusest jäi samas täielikult välja see, et minister Reps kasutas regulaarselt riigi teenistuses olevaid inimesi enda isiklike asjade ajamiseks. Tuleb rõhutada, et antud loos ei ole olulised mitte niivõrd autod, vaid inimesed, kes olid või on ministri teenistuses. Selle asemel, et rääkida pärisprobleemist jahutakse ametiautode kasutamisest ja otsustatakse rünnata ajakirjandust. Sellel sammul on omakorda kaks eesmärki, juhtida tähelepanu kõrvale põhiprobleemilt ning ühtlasi anda ka ähvardav signaal, et ärge tulge meiega jamama. Ku siiani ründasid sõna- ja ajakirjandusvabadust retooriliselt peamiselt EKRE ministrid, siis nüüd on ühe ministri eraskandaali sekkunud ka Isamaasse kuuluv valitsuse liige, tehes seda oma ametipositsiooni ja alluvaid ära kasutades. Demokraatlikus riigis on lubamatu, et valitsus asub korruptsiooni uurimise asemel survestama hoopiski korruptsiooni paljastajat, kuid kahjuks on see täna Eestis juhtunud.
Seega peame rääkima sõnavabadusest ning ajakirjanduse valikutest, mida tema rolli täitmine nõuab. Ajakirjanduseetika koodeksi punkt 1.2 ütleb, et ajakirjanduse üks peamine kohustus on ühiskonnas kriitiliselt jälgida poliitilise ja majandusliku võimu teostamist. See on demokraatlikus ühiskonnas ajakirjanduse kõige tähtsam ülesanne ning siin hinnaalandust teha ei saa. Uurival ajakirjandusel on selles iseenesestmõistetavalt kandev roll.
Selleks, et mõista ajakirjanduse valikuid uuriva ajakirjanduse teostamisel, peame vaatama ka paari aasta taha. Juba aastal 2017 kirjutas Õhtuleht, et minister Reps kasutab ministeeriumi bussi oma laste sõidutamiseks. Toona sumbus skandaal võrdõigusvoliniku seisukohta, et tööandja peabki tegema kohandusi, et anda lapsevanemale päriselus võrdsed võimalused tööd teha. Aastal 2018 küsis Delfi, kas ametnikust tehti ministri lapsehoidja? Kuigi sellele viitasid mitmed asjaolud, siis ei õnnestunud ajakirjandusväljaandel seda lõplikult tõestada. Jalgpallitermineid kasutades võime öelda, et kummagi loo eest sai minister kollase kaardi, mingeid järeldusi nendest aga ei tehtud ning riigi teenistuses olevate isikute kasutamine isikliku elu korraldamisel jätkus samamoodi. Seetõttu on täiesti arusaadav, miks ajakirjandus asus hankima informatsiooni viisil, mida ajakirjanduseetika koodeks lubab vaid juhtudel, kui selle kohta on olemas ülekaalukas avalik huvi ning muul viisil info hankimine ei ole võimalik. Võib kindlalt väita, et viis kuidas minister käib ringi avalike vahenditega ning käsutab ja kasutab ministeeriumi personali, on ülekaaluka avaliku huvi objekt ning sellisel puhul on põhjendatud ka tuginemine ajakirjanduseetika koodeksi vastavale punktile. Kõigekülgne, aga loomulikult seaduse piiridesse jääv info kogumine on siinkohal iseenesestmõistetav. Ajakirjandusõppejõud Marju Lauristin ütles skandaali puhkemise päeval Postimehes, et ajakirjanikud tegid vaid oma tööd ja jälgisid, et poliitikas toimuks kõik seadusepäraselt.
Minister Raivo Aeg kandideeris kolm aastat tagasi Tallinna linnapeaks korruptsioonivastase loosungiga, öeldes muuseas et korruptsioon on nakkav. Täna tundub, et see viirus on temanigi jõudnud, sest kuidas muidu hinnata olukorda, kus pärisprobleemiga tegelemise asemel asutakse tulistama sõnumitoojat.

Lauri Hussar
Meediaekspert ja Eesti 200 juhatuse liige