Nendel valimistel puudub üks suur konflikt, mida tavaliselt on etendanud vastasseis Edgar Savisaarega. Tasuta asju lubavad nii Keskerakond kui Reformierakond, pole vahet.

Seekord on otsustada jäänud kaks küsimust: kes võidab valimised ning kas uus jõud Eesti 200 saab Riigikokku ning muutub kaalukeeleks valitsuse moodustamisel.

Loetud päevad enne valimiste lõppu on veel paljud asjad lahtised. Uuringud, mida tõlgendatakse koma koha täpsusega, on ka kõige konservatiivsemalt arvestades vähemalt 3% veapiiriga. Seega on täna võimatu öelda, kes võidab valimised ja kas Eesti 200 on Riigikogus ainukene uus erakond või jääb seekord võim viie vana olija vahel jagada.

Muuseas, poliitikat tundvad ning arvutada oskavad inimesed saavad aru, et Eesti 200 saamine Riigikokku lööb segi kõigi vanade erakondade võimujagamise plaanid, kuna neist kujuneb kaalukeel pea kõikide võimalike koalitsioonide moodustamisel. Erandiks vaid see, kui Keskerakond ja Reformierakond otsustavad omavahel kokku leppida. Sealt ka nii vihane vastuseis uue tulija suhtes, eriti EKRE ja Isamaa poolt, mida ilmekalt iseloomustas Objektiivi poolt tehtud masspostitus postkastidesse üle Eesti. Seal jäid laus-sõimuta vaid EKRE ja Isamaa.

Kolmandik veel kõhkleb

Teine tõsiasi on, et kõikidel Eestis toimunud valimistel langetab pea kolmandik valijatest oma otsuse alles viimasel hetkel. Nendel valimistel ei ole suurt konflikti, mis ühiskonna kahte lehte ajaks. EKRE, lootuses olla parketikõlbulik Reformierakonna ja Isamaa valitsuses, on viimastel kuudel oluliselt oma retoorikat maha tõmmanud. Nende valimiste kaheks põhiküsimuseks on kujunenud – kes võidab valimised ning kas uus tegija, Eesti 200 saab Riigikokku või jagavad vanad olijad viiekesi võimupiruka.

Esimesest. Kas valimised võidab Reformierakond või Keskerakond, ei oma riigi arengus pikas plaanist suurt rolli, kuna mõlemad on koondunud keskpõrandale, andes massiivseid, rahalise katteta tasuta asjade ning ennakkorras pensionitõusude lubadusi. Vasak- või parempoolsest valikust ei ole siin mõtet rääkida. Pigem kaotab siin oma nägu Reformierakond, kes on seni üritanud oma kuvandit näidata liberaalse, majandust tundva erakonnana. Iseenesest oleks huvitav vaadata Jürgen Ligi rahandusministrina tasuta lubadusi ellu viimas.

Teisest. Eesti 200 asub erinevates uuringutes kord üle valimiskünnise ning siis alla seda. Igal juhul on Eesti 200 puhul oluline, kas veel otsustamata inimesed rahulduvad vanade olijate omavaheliste mängudega ning massilise reklaamikampaaniaga või ollakse nõudlikumad ja soovitakse uut tulijat, kes tasakaalustaks tasuta lubadusi. Ei ole saladus, et mina loodan inimeste muutuse soovi. Pea kõikidel valimistel on vähemalt üks uus tulija sisse saanud ning see annab kindlustunnet. Pean varem poliitikas tegutsenud inimesena tunnistama, et iga uus tulija on vanasid olijaid distsiplineerinud.

EKRE ja Isamaa plaanid nurjuvad

Poliitikahuvilistele on aga selge, et kui Eesti 200 tuleb riigikokku, siis on neil vähemalt 6 kohta 101st. Alla selle ei ole lihtsalt valimissüsteemi järgi võimalik. Pigem rohkem. See aga muudab oluliselt EKRE ja Isamaa plaani teha valitsus Reformierakonnaga, kuna võimalikud on ka teised variandid.

EKRE on aasta lõpuga oma suurusjärgu kolmandana kindlustanud ning viimane kuu on näidanud, et uutest konfliktidest pigem hoidutakse. Ei ole mõtet riski võtta. Isamaa on EKRE jälgedes ning seni suurima rahalise kampaaniaga suutnud nina vee peale tõmmata.

Poliitkoridorides on olnud kuulda, et Isamaa on võtnud selge suuna hoida oma maailmavaateliselt sarnase jõu EKREga pärast valimisi seljad koos ning üle 30 kohaga blokina sekkuda koalitsiooni moodustamisse. Helir-Valdor Seedrile see sobiks oluliselt rohkem, kui Jevgeni Ossinovskiga koos valitseda. Reformierakonna, EKRE ja Isamaaga tuleks ilma uue jõu, Eesti 200 sissesaamiseta hääled kokku.

Aga kuidas oleks Reformierakond EKRE ja Isamaaga?

Isegi kui Reformierakond neid valimisi ei võida, on Eesti 200 eemalejäämise korral võimalik Jüri Ratase valitsuse moodustamise katse rahulikult nurjata ning vahetult enne eurovalimisi ikkagi kokku panna Reformierakonna juhitav konservatiivne EKRE ja Isamaa valitsus. Kaja Kallase kui naise kuvand tasakaalustaks EKRE kuvandit. Liberaalina ei pruugi see Kajale meeldida, kuid Kristen Michal ning Jürgen Ligi vaevalt seda temalt küsivad. Isamaale sobiks suurepäraselt, kui EKRE oma radikaalsuse võimul olles perus-suomalaisetele sarnaselt maha hööveldaks.

Seega. Viimased debatid, tänavakamaania ning inimeste mõtisklus enne valimishetke, kas soovitakse uut või rahuldutakse vanaga, saab määravaks. Igatahes tulevad põnevad valimised, kuna viimase sõna ütlevad Lasnamäe kahes suures valimisjaoskonnas hääletavad inimesed, kelle valimistulemus tuleb tavaliselt kõige viimasena.

Küll pärast valimisi on poliitikutel kuklakratsimist, kes need tasuta asjad kõik kinni maksab. Selles valguses tuleks üks korralik majanduskriis meie riigi arengule kindlasti kasuks. Nii, nagu see juhtus pärast 2007. aasta valimisi, kus majandusbuumi tingimustes samuti maad ja ilmad kokku lubati. Hiljem tuli tegeleda vaid kärpimisega.

Originaal artikli leiad SIIT