2017. aastal katkestas Eestis raseduse 3997 naist. 14-24-aastaste vanusegrupis oli 1062 aborti, alla 14aastaste seas seitse.

Abortide arv on aastate lõikes küll vähenenud, kuid 21. sajandil on rasestumisvastaste vahendite suure valiku ja kättesaadavuse juures on pea 4000 aborti ilmselgelt liiga palju. Nende hulgas on ka naisi, kes teevad viiendat, seitsmendat või isegi kümnendat aborti. Kui võrrelda meie abortide numbreid naabrite omadega, näeme kohe, et meil on kas midagi tehtud valesti või jäetud sootuks tegemata – kui Soomes oli 2015. aastal aborte 1000 elussünni kohta 11,33, Leedus 10,76, Lätis 16,97 siis Eestis oli see näitaja 25,65. Me ei jõua kindlasti kunagi olukorda, kus Eestis ei tehta aastas ühtegi aborti, kuid kuidas jõuda vähemalt poole väiksema arvuni? Probleem, mis vajab lahendamist, ei ole mitte laialdane abortide tegemine, vaid me peame vältima soovimatuid rasedusi, mille tagajärjeks on abort.

Eeskätt me peame alustama noortest. Möödunud aastal tehtud abortidest oli iga neljas tehtud noorele naisele. Tõhusad meetodid olukorra parandamiseks on senisest parem teadlikkuse tõstmine ja seega efektiivsem ennetamine. Tänapäeva maailmas, kus internetis vabalt leitav porno jõuab lihtsalt järjest nooremate lasteni, tuleks tervisekäitumise, sealhulgas eale kohandatult seksuaaltervise õpetusega algust teha võimalikult vara ning põhikoolis juba teemat süvitsi lastele õpetada. Seitsmendas klassis seksuaaltervise õpetusega alustamiseks on juba lootusetult hilja. Lapsed arenevad küll erinevalt, kuid tendents on selgelt aina varasema suguküpsuse suunas. Pea liiva alla peitmine ja usk, et minu lapseni küll need teemad enne teismeiga ei jõua, ei vii meid kuidagi edasi.

Juba sissetöötatud teemade kõrval tuleb programmi kaasajastada ning rääkida tänapäeval aktuaalsetest teemadest nagu internet ja selle ohud, kaasa arvatud porno ja erootika. Kindlasti tuleb laste ja noortega lähemalt rääkida armumisest, armastusest, lähedusest, intiimsusest, inimese seksuaalsest arengust, seksuaalsest austusest, lugupidamisest, internetiseksist, turvalisusest, ealisest arengust ja muutustest, vajadusest ja oskusest öelda ei, kondoomist ja teistest rasestumisvastastest vahenditest ning haigusriskidest.

Mida saaks veel teha? Noortekabinettides tööl olevate ämmaemandate sõnul on kondoomi kõrge hind üheks põhjuseks, miks kondoom pole siiani noorte seas esimene valik. Üks kondoom maksab ca 60 senti kuni üks euro ning noored ei raatsi seda raha ennetavalt välja käia või kurvemal juhul ei suuda nad kondoomide regulaarset kasutamist endale lubada. Tegelikult on noorte nõustamiskeskustes kondoomid saadaval ka tasuta, kuid nõustamiskeskusesse leitakse tee siiski alles siis, kui probleem on juba tekkinud. Üheks lahenduseks võiks sellises olukorras olla tasuta kondoomid kõikides ööklubides, bensiinijaamades ja toidupoodides. Kui palju selline programm maksma läheks?

15 senti vs 100 eurot

Kõige odavam kondoom viimase Tervise Arengu Instituudi hanke kohaselt maksab 15 senti ning võrdluseks tasuks tuua, et sõltuvalt erinevatest asjaoludest jääb abordi hind maksumaksjale umbes 100 euro kanti. See tähendab, et ühe abordi maksumuse eest saaks tasuta laiali jagada ca 666 kondoomi ning seeläbi vähendada soovimatuid rasedusi ja aborte. Siinpuhul ei ole kahtlustki, kas riik suudab võimaldada tasuta kondoomide jagamist või kas see on majanduslikult otstarbekas, vaid me peame muutma oma mõtlemist, kuidas me oma probleeme tervishoius lahendame.

Aastas lisandub umbes 200 uut HIV-i juhtumit, millest paljud on levinud sugulisel teel. Kui suudaksime tasuta kondoomidega aastas ära hoida näiteks 50 uut HIV-i nakatumist, oleks see juba märgatav kokkuhoid riigile, rääkimata päästetud inimeste eludest. HIV-i kandja ravikulu on väga suur, ühe haige eluaegne kulu riigile on ligikadu 100 000 eurot. Lisaks on emakakaelavähki haigestumine samuti ennetatav kondoomi kasutades.

Teaduspõhine, professionaalne ja järjepidev seksuaalharidus ning tasuta kondoomid on kindel võti vähendamaks raseduse katkestamisi ja suguhaiguste levikut Eestis. Ennetustöö vajalikkusest rääkimisest ei piisa enam, vaja on rohkem reaalseid tegusid! Tervem inimene tähendab tervemat ühiskonda ja riiki.