Tänane Postimees kirjutab taaskord sünnijärgse kodaniku Aili Rutto katsumustest olla täisväärtuslik eestlane. „Aili Rutto bürokraatlik õudusunenägu on kestnud liiga kaua ning valitsus peab andma erandkorras kodakondsuse Aili Ruttole, nii nagu on antud kodakondsusi eriteenete eest erinevatele ärimeestele,“ ütles Eesti 200 aseesimees Liina Normet.

„Erinevad poliitilised liidrid, muuhulgas Vabariigi President on väljendanud soovi, et see piinlik situatsioon saaks ükskord ometi lahenduse. Ometi selgub nüüd pool aastat hiljem, et Rutto on veelgi rohkem ära eksinud Eesti riigi bürokraatia pimedatesse tunnelitesse ning tundub, et väljapääsu sealt ei ole,“ sõnas Normet.

Avalik õiglustunne on ühel meelel, et Rutto puhul on tegemist väliseestlasega, kellel on igas mõttes õigus saada Eesti pass. “Selle asemel, et olla personaalsed ja olla paindlikud ühe inimese saatuse suhtes, veeretavad ametnikud omavahel palli, aga inimese jaoks ei muutu mitte midagi. Samal ajal kui vaieldakse ühe abstraktse rändeleppe üle, võiks vähemalt ühe eestlase välja aidata. Eestlasi on liiga vähe, et me saaksime lubada endale nii ükskõikset käitumist üksteise suhtes,“ lisas Normet.

Läbi aastate on antud siseministri ettepanekul ja vabariigi valitsuse otsusega erandkorras kodakondsust erinevatele ärimeestele. On arusaamatu, miks inimest solgutatakse, kui tegelikult on võimalus kasutada analoogset meetodit. Normeti hinnangul on süüdi poliitilise ambitsiooni puudumine, sest ministeeriumil on olemas reaalseid hoobasi ja instrumente, millega Rutto antud olukorrast välja aidata.

Normet sõnas:  „Aili Rutto eriteene olnud, et olles nii kaua Eestist eemal, on ta südames jäänud siiski eestlaseks. Selles kaasuses on riigiaparaadil olnud võimalus olla personaalne ja paindlik, aga ta on otsustanud seda mitte teha.“