See ei ole essee Eesti poliitikast. See on essee liberalismi keskeal tabanud kriisist.

Jõudmaks keskea kriisi äratundmiseni on vaja minna tagasi lapsepõlve juurde. Seetõttu ekslen ma antud kolumnis ajalooradadel. Palun vabandust kõigilt neilt, kes kohe kindlasti ei taha suvisel laupäeval lugeda maailmakorra keerdkäikudest. See essee on minu suviste mõtiskluste ning õhtuste sõprade ja võitluskaaslaste seltsis peetud vestluste koondumus. See on püüd mõista, millises seisus me maailmas ja Eestis täna oleme.

Kas peataolek tuleviku osas, üksteisega tüli norimine ja väärtuste üle vaidlemine on uus normaalsus või kriis, mis üle läheb? Kui see on kriis, siis mis on selle põhjustanud? Hoopis olulisem on see, mis tuleb pärast kriisi: milline on uus maailm ja milline on uus Eesti.

Loe edasi EPList.

Kristina Kallas rääkimas Eesti 200 suveseminaril. Foto: Karin Kaup Lapõnin