Kristina Kallas: haridus peab saama valimiste põhiteemaks

Meil on vaja koolivõrk korda teha, tõsta võrdselt parimale tasemele igast kui viimasest Eesti koolist saadav haridus, viia kokku õppima eesti ja muu kodukeelega lapsed ning panna kogu energia õpetaja ameti populariseerimisele, sealhulgas ka tõsta oluliselt õpetaja palka. Kirjutan kahe käega alla tänase Postimehe juhtkirjale, mis kutsub üles poliitikuid tõsiselt tegelema haridusküsimustega ja seadma haridust üheks valimiste põhiteemaks.

Juba aastaid on selge, et kuigi keskmiselt on Eesti haridus väga heal tasemel, siis koolivõrgu siseselt on erinevused väga suured. Seda näitasid nii eelmisel nädalal avalikustatud riigieksamite tulemused kui ka täna avalikuks tulnud eesti- ja venekeelsete koolide erinevus PISA andmete põhjal. Hea haridus ei sõltu ainult haridusministeeriumi loodud õppekavadest, vaid iga õpetaja võimekusest õpilastes uudishimu tekitada ja neile teadmisi edasi anda. Ometigi on õpetaja ameti populaarsus ja ka õpetajate palgad olnud järjepanu need teemad, mille suhtes avaldavad valitsused küll muret, kuid pole astutud reaalseid samme, mis olukorda kardinaalselt muudaks.

Järgmise valitsuse hariduspoliitika prioriteet peab olema koolivõrgu reform, mis lähtub põhimõttest, et igas külas peab olema kodulähedane algkool ning väga tugeva haridusega gümnaasiumid kõikides maakondades.

Lisaks vastutab täna hariduse kvaliteedi eest kohalik omavalitsus ja teeb seda vastavalt oma võimetele 79 erineval moel. Kooli kinnisvara haldamisest palju keerulisem ülesanne on parima koolidirektori valimine ja võimekus meelitada ligi häid õpetajaid. Paljude ainete õpetajatest on täna puudu isegi pealinna eliitkoolides, rääkimata siis näiteks mõnest Kagu-Eesti väikekoolist. Õpetaja amet peab tõusma ühiskonnas au sisse ja selleks peab nende palkasid olulisel määral tõstma.

Järgmise valitsuse hariduspoliitika prioriteet peab olema koolivõrgu reform, mis lähtub põhimõttest, et igas külas peab olema kodulähedane algkool ning väga tugeva haridusega gümnaasiumid kõikides maakondades. Me oleme aastaid oodanud ja vaadanud, et koolivõrk ise kuidagi õiges suunas areneks, kuigi seda juhitakse 79 erineval moel. Selleks et koolivõrk hakkaks vastama lapsevanemate ja ühiskonna ootustele, peab riik koolivõrgu arendamises rohkem sõna saama ning koolide olemasolu ja nende hariduse kvaliteet ei tohi enam sõltuda kohalikest poliitilistest suhterägastikest. Ühtlaselt tugeva haridusega koolidest koosnev koolivõrk tähendab ka seda, et eesti- ja muu kodukeelega lapsed õpivad samades koolides ja koolimajades. Vaid nii saab tagada ühtlasema hariduse, sidusama ühiskonna ja ka eesti keele oskuse taseme kõigile Eestimaa lastele.