Kristina Kallas, Eesti 200 esimees

Meil kõigi oli valus vaadata seda plakatit trammipeatuses. Miks ta meid ehmatas? Mis on selle valu juur?

Me lubasime, et me räägime teile päris probleemidest. Eile me puudutasime ühte väga valusat küsimust, mis on meil 28 aastat lahendamata.

Lõhestatud ühiskond on meie päris probleem. Visaku esimesena kivi see, kes ütleb, et see, mis oli plakatil, ei ole tõsi? Meie lapsed käivad erinevates koolides, me töötame erinevates töökollektiivides ja elame erinevates linnaosades. Me vaatame erinevaid telekanaleid ja me isegi võtame uue aasta vastu erineval ajal. Kui see ei ole lõhestunud ühiskond, siis mis see on?

Mida tegi üks plakat, kus ühiskonna lõhestatus meile ausalt trammipeatuse näite varal ette näidati? Eesti inimeste ette tõsteti ühiskonna peegel – näidati, mis meil ühiskonnas on valus koht. Kas me tunnistame, et meil on see valu, või peidame edasi pead liiva alla ja kinnitame endale, et probleemi pole, kõik on tegelikult hästi, nagu näiteks ütles Kaja Kallas?

Ma vabandan Eesti inimeste ja avalikkuse, kellele ühiskonna lõhestatuse näitamine valusalt hinge läks. Eesti 200 eesmärk on, et meil ei oleks tulevikus enam mitte kunagi põhjust ega alust selliseid plakateid välja panna.

Eesti päris probleem ei ole Aafrikast tulevad 7 miljonit põgenikku. Eesti päris probleem ei ole meie suveräänsuse kaotamine Euroopa Liidule.

Eesti päris probleem on lõhestunud ühiskond, vastandumine, see, et meie lapsed saavad erinevat haridust, et Eesti inimesed saavad Eesti erinevates piirkondades erinevat sotsiaalset kaitstust, see, et Eesti inimesed ei pääse arsti vastuvõtule, see, et meie inimesed on vaesed, . Need on Eesti päris probleemid.

Jah, me tahame need päris probleemid lauale panna. Ühtne Eesti koolisüsteem, tõsine reform sotsiaalkaitses ja tervishoius – nendele lahendustele tuleb nüüd valimiste debatis meil kõigil keskenduda!

Me ju kõik mõistame, et me võime teha pikka plaani, rääkida käibemaksust ja digiregistratuurist, kuid see võib kõik osutuda ühel hetkel tulutuks, kui me ei lahenda ära seda probleemi, mis meie ühiskonna alusvundamendi kõikuma paneb. See, et me oleme haavatavad, see teeb meid sisemiselt nõrgaks, see on oht Eesti julgeolekule.