Teaduse ja hariduse täiendavast rahastamisest üksi ei piisa – tuleb panustada arendustegevusse, et teadlaste ja ettevõtjate vahel tekiks tegus kontakt, kirjutab sotsiaalteadlane Kristiina Tõnnisson.

Arendus tähendab maakeeli uute tehnoloogiate, uute toodete ja ärivõimaluste loomist. See loob majandusedu ja selle eelduseks on haridus ja teadus. Eestis räägitakse teadus- ja arendustegevustest igal sammul, aga selle sõnapaari teine osa on riigi poolt reaalse tähenduse ja tegevustega sisustamata. Praegu elavad Eesti maailmatasemel teadus ja Eesti ettevõtlus eraldi maailmades. Mida teha, et Eesti teadus ja Eesti majandus oleksid omavahel seotud? Mida teha, et Eesti tootearendus vallutaks maailma?

Eesti teadus- ja arendusseadus ning sellest tulenevad investeeringud on mõeldud peamiselt teadusele. Arendustegevust ei ole praktikas võimalik selle järgi teha ja arendusse investeeritakse minimaalselt. Ülikoolide mehaaniline suunamine ettevõtetega suhtlema, teadlaste teenuste pakkumine ettevõtetele ning ühised jututoad ei ole olukorda parandanud: mõlemad osapooled on jäänud oma seniste liistude juurde.

Täispikkuses artiklit loe SIIT