Eesti 200 teeb valitsusele ja Riigikogule ettepaneku suuremahuliste investeeringute teostamiseks laenuraha abil neljas valdkonnas kogumahuga 2,1 miljardit eurot. Neljas valdkonnas nutikalt ja sihikindlalt tegutsedes liiguks Eesti maailma majanduses ja ühiskonnakorralduses eesrinnas näidates ette teed teistele, mitte ei lohiseks järgi reageerides maailmamajanduse muutustele. Suuremahuliste investeeringute ja arengusammude kontsentreerimine nendesse nelja valdkonda viib Eesti hoogsa hüppega kõrget lisandväärtust tootva majandusega riikide hulka ning loob võimalused välja ronida nn keskmise sissetuleku lõksust.

Kriis on loonud kaks võimalust: toonud esile nõrgad kohad, kus me kriisiks valmis ei olnud või kus on tervikuna meie süsteem nõrk ja probleemid on vindunud pikalt. Tark on neid nüüd mitte uuesti silme eest ära lasta, vaid suunata investeeringud kitsaskohtade lahendamiseks; teiseks on kriis loonud uued võimalused, mis ehk enne olid lukus või tundusid teostamatud ühiskondliku vastuseisu ja inertsist tegutsemise tõttu. Kriis andis võimaluse inertsist väljuda. Kindlasti ei ole tark teha seda, mida teevad tõenäoliselt nii mitmedki riigid – investeerivad üksnes asfalti, riiklikesse abiprogrammidesse ja fossiilkütuste majandusse, kuna sealt on tulemus kiire tulema, kuid tulu lühiajaline.

Eesti 200 kogu investeeringute paketi maht on suurusjärgus 2,1 miljardit, millest investeeringud haridusse ja teadusesse moodustavad 550 MEUR, rohemajandusse ja taristusse 1,2 miljardit EUR, tervishoiuteenuste süsteemi 100 MEUR ning digiriigi taristusse 250 MEUR. Toome siinkohal ära detailse investeeringute plaani.

Haridus ja teadus

Absoluutseks prioriteediks seada investeeringud haridusse ja teadusesse. Kui me tõesti tahame, et haridus ja teadus oleks meie pikaajaline konkurentsieelis, siis ei piisa siin kosmeetilistest muudatustest või miinimumi tagamisest, me peame olema teistest riikidest üle. Kuhu täna investeerida hariduses?

Alusharidusse tuleb panna raha juurde. Alusharidus on kriitilise tähtsusega iga lapse arengus ja seega peab see olema rahastatud piisavalt, et jätkuks raha tugispetsialistide palkamiseks, huvihariduse võimaluste suurendamiseks ja erinevate haridusprogrammide läbiviimiseks. Hinnanguliselt vajab alusharidus juurde 35 MEUR, millest 15 MEUR moodustab lisaraha huviharidusse ja 25 MEUR tugispetsialistidesse.

Kriis näitas, et me ei olnud ei digi- ega distantsõppeks piisavalt hästi ette valmistatud. Investeeringud tuleb suunata #DigiTiigriHüpe programmi teostamisesse, mis ka päriselt looks digiõppe parimad võimalused kõikides meie koolides. Digiõppe keskkonna välja arendamine ja õpetajate  koolitamine loovad lisaks võimalused ammu räägitud globaalse Eesti kooli loomiseks ning maailma tipus oleva Eesti üldhariduse ekspordiks. Sellele lisada ka EdTech sektori arenguvõimaluste loomine (näiteks N8 NordicEdTechForum). Investeeringute maht on suurusjärgus 20-25 MEUR.

Kõrghariduses tuleb suurendada, soovitavalt kahekordistada, matemaatika, teaduse, tehnoloogia, inseneeria ning kunstide ühendamisele (MATIK) ja õpetajakoolituse erialade vastuvõttu. Eesmärgiks tuleb seada tudengite arvu kasv ülikoolides.  Tudengite arv ülikoolides peab minema kasvule, mitte kahanema. Selleks on vaja suurendada meie kõrghariduse rahvusvahelist haaret, kaasates uute e-õppe lahenduste abil välistudengeid juba enne Eestisse saabumist meie ülikoolide programmidesse ja sel teel väljavalitud välisriikide talendid võimalikult varakult kokku rahvusvahelistumisest huvitatud Eesti ettevõtetega. Kõrghariduses on praegune lisaraha vajadus suurusjärgus 70 MEUR, millele lisandub veel kasvuraha samas suurusjärgus.

Teaduses, lisaks grandi- ja baasrahastuse suurendamisele (1%-st on puudu 250 MEUR), on praegu õige aeg investeeringute tegemiseks Euroopa rakendusliku suunitlusega tippteaduse- ja innovatsioonikeskuse loomiseks ühes Eesti tugevaimas valdkonnas ning käivitada era- ja ülikoolide kapitalil põhinev teadusmahukas investeerimisfond. Rakendusuuringute keskuse eelarveks on pakutud 50 MEUR aastas ja 450 uut töökohta.

Taastuvenergeetika ja rohemajandus

Hüppeline investeeringute suurendamine taastuvenergeetikasse, rohemajandusse ning taristusse. Majanduskasvul ei ole enam ainult kasvu määr, vaid ka kasvu suund ja see suund on roheline. Kuhu täna investeerida?

Parim aeg investeerida puhta energia tootmisesse. Hiiumaa ja teiste projektide tasemel olevatesse suurtesse tuuleparkidesse 500 GWH võimsuse ehitamiseks tuleks investeerida suurusjärgus 500 MEUR (mitme aasta lõikes), riigipoolne panus suurusjärgus kolmandik ehk 166 MEUR, ülejäänud Eesti erainvestorid.

Kogu energiasektori väljaehitamine üksinda on riigile üle jõu käiv ülesanne. Seetõttu on vajalik võimalikult soodustada ja aidata erasektori algatusi. Riigipoolne panus peaks olema teemaplaneering ja taristu ettevalmistus puhta energia tootmise võimaldamisse. Välja töötada vajalik seadusandlik baas, järelevalveorgan, koolitus, taristu liinide ja uute ühenduste kujul. Investeeringu suurusjärk 50 MEUR. Salvestusvõimsus Pakri hüdropargis, võimalik väikereaktor. Eelduseks on, et lõplikud tootmisvõimsused ehitab erasektor oma riskiga ja rahaga.

Roheliste startuppide kasvatamine tõelisteks maailmamastaabiga ettevõteteks. On juba olemas CleantechForEst programm, mis jagab väikeseid tarkvara-startuppide grante ja koolitusi, mis on piisavad idee algusfaasis. See tuleks viia suuremale tasemele, et oleks võimalik riigipoolne toetus ka suurematele projektidele ning sisukaks koostööks teadus-arendusasutustega ja ülikoolidega – praeguse 10MEUR aastas asemel vähemalt 50 MEUR.

Teha otsus puhtal vesinikul põhineva transpordi kasuks rajades vajalikud vesiniku tootmise  ja tankimise võimalused ning moderniseerida olemasolevad rongid, soetada uued vesinikrongid ning vahendeid jääks ka raudtee ühenduskiiruste tõstmiseks. Ettepanek lisaraha ei vaja, kuna ära jääks raudtee kulukas elektrifitseerimine. Vesiniku tootmise tehase rajamise kohana kaaluda Ida-Virumaad. Kokku investeeringu suurus 360 MEUR, millest osa on erainvestorite investeering.

Raudteeliikluse moderniseerimine kiiruste tõstmiseks: Turba-Haapsalu-Rohuküla raudtee, Tallinna ringraudtee ning Valga-Koidula raudtee. Investeeringute maht kokku suurusjärgus 200 MEUR.

Projekteerida ja rahastada täiendavad kohalikud peatused RailBaltic liinile, hinnanguline kulu 2 miljonit peatuse kohta, planeeritud on kuni 11 kohalikku lisapeatust, mille kulu EL ei kata; kokku 22 miljonit peatustele, millele lisandub vastavate kohalike rongide kulu u 10 miljonit/rong, kokku orienteeruvalt 50 MEUR.

Projekteerida ja rahastada Tallinna linnas ja lähiümbruse trammivõrgu edasiarendamine suurusjärgus 200 MEUR ning ja Tartus Annelinn-Lõunakeskus trammiliini esimene faas suurusjärgus 100 MEUR.

Kiirendada juba planeeritud riiklike investeeringute käivitamine hoonete ehituses üle kogu Eesti turgutamaks ehitussektorit, sealjuures eelistades eestimaist ehitusmaterjali, eelkõige puitu.

Vajalikud planeeringud ja uuringud Talsingi tunneli ühenduse rajamiseks ja RailBalticuga ühenduseks, kaaludes koostööd Finest Bay Area projektiga, asendades Hiina välisinvestorid kodumaise ja EL kapitaliga.

Nutikas tervishoiuteenuste infosüsteem

Inimeste terviseandmete ja nende põhjal nutika innovaatilise tervishoiuteenuste infosüsteemi loomisesse. Kriis tõi meie tegemata töö ja võimaluste kasutamata jätmise siin väga selgelt välja – patsiendi andmetes ja AI kasutamises tervishoiu valdkonnas valitseb kaos, mis tähendab ka niigi vähese inim- ja rahalise ressursi raiskamist. Kuhu täna investeerida?

Esmatasandi meditsiinisüsteemis luua patsiendi digitaalne teekond. Patsient alustab turvalises digitaalses keskkonnas (nt läbi perearstikeskuse kodulehe või kolmanda rakenduse) digitaalse anamneesi andmisega, selle kaudu tekkiv triaažihinnang annab aluse otsustamiseks, kas tegu on iseravi tüüpi asjaga, pereõe või perearsti teemaga.  Kaasnevalt tekib kaugnõustamise võimalus, mida kriisis hästi vaja oli, aga mis oli organiseeritud ad hoc ja nagu praegune kriitiline tagasiside perearstide poolt näitab, ei olnud seal kaasnevat võimekust lahendada patsiendi probleeme tegelikult. Ehk andmepunkte oli liiga vähe spontaansete telefonikõnede taustal. Investeeringu vajadus 1–2 MEUR aastas.

Luua tervisekonto, mille kaudu saab inimene lisaks teateid nii oma tervist parandavate võimaluste ja vajaduste kohta kui ka riigi poolt talle võimaldavate sotsiaalabi või laste või eaka pereliikme abivõimaluste kohta. Kõik see on kergesti ligipääsetav ja jõuab äpi abil inimese telefoni. Lisaks digiloo kaasajastamisele (loe masinloetavate andmete tekitamine) tuleb luua lisa, kuhu koguneb mitteformaalse tervishoiu andmestik. Igaühele luua tervisekonto, kuhu saab andmeid ka pulsikelladest, oksümeetritest, vererõhumõõtjatest ja mujalt ning mille peale saaks arendada preventiivset käitumist soosivaid lahendusi. Terviseait kogub inimeste tervise ja tervisekäitumise andmeid, mille alusel saab luua tehisintellektil töötavat arsti abilist, et korraldada oma patsientidele arstiabi. Ravimite kõrval peaks liikumisretsepti väljastamine olema normaalsus. See on suurem projekt, kus investeeringud ulatuvad kümnetesse miljonitesse. Kui kunagi hakkab otsustustugi või tehisintellekt sellest terviseaidast üle käima, oleks väga palju asju ennetatavad ning ei peaks jõudma arsti lauale.

Kiirendada riiklike registrite andmetele ligipääsu. Hetkel on tervishoius innovatsioon pärsitud ka seetõttu, et GDPR ei kehti riiklikele struktuuridele. Palju ägedaid lahendusi saaks ära teha, kui patsiendi poolselt nõusolekut aktsepteeriks riiklike andmekogude omanikud. Saaks ehitada retseptide pikendamise süsteemi, esmatasandi kaugnõustamise süsteeme, andmepõhiseid analüüsivahendeid jne. Nagu eelnevad, ei nõua see suurt raha, aga teeks korraliku digipöörde tervishoius.

Digiriik

Eesti IT-taristu ja riigi e-teenused maailma parimaks. Kriis tõi välja, et IT-võimekuses oleme ennast üle hinnanud ja jätnud kitsaskohad pikalt lahendamata, lisaks kasutamata ka juba loodud süsteemide uusi võimalusi. Kuhu täna investeerida?

Prioriteetsena tuleb arendada IT-taristut, et võimaldada kiire ja kvaliteetse interneti ligipääs kõikjal riigis. Koduõppe ja kodukontorite kogemused halva internetiühendusega on kohati tragikoomilised ja lähevad vastuollu Eesti riigi rahvusvahelise kuvandiga. Ettevõtete toimimine ja majandustegevus ning ka töö tegemine liigub aina enam internetti, Eesti ettevõtted on maailmas e-lahendustes innovaatorid, peab Eesti olema ka lihtsalt parima internetiühendusega riik maailmas. Riik on teinud esimesed investeeringud ja täiendavad rahad on planeeritud ka lisaeelarvesse, kuid vajadused on olulised suuremad. MKMi hinnanguline maksumus 100 MEUR.

Astuda investeeringuga suur samm personaalse e-riigi suunas. Arendada välja ühtne riiklike ja kohalike avalike teenuste teeninduslett, nii digitaalselt kui ka füüsiliselt, mis lähtuks kasutaja vaatest. Disainida ümber kogu riiklike teenuste osutamine, peita riigi ja kohaliku tasandi administratiivne keerukus inimese eest ära ja luua igaühe vajadustest lähtuv personaalse riigi tugisüsteem. Inimressurssi ja tarkvarasse investeeringu maht ligikaudu 100 MEUR.

Eesti ettevõtluskeskkonna mugavuse suurendamiseks tuleb Eestis käivitada reaalajamajandus. Reaalajamajanduses toimivad igapäevased äritehingud ja toimingud automaatselt ja reaalajas, mis hoiab kokku aega, raha ja töötunde – lõpeb tühitöö. Peame jõudma olukorda, et ettevõtted saavad tegeleda oma põhitegevusega ega pea enam esitama majandusaastaaruandeid ja maksudeklaratsioone. Infot ettevõtte majandusolukorra kohta saab jagada reaalajas ja raamatupidajad kaotavad oma senise tähenduse. Tulevikus saab maksustamine olema reaalajamajanduse osa. Kui reaalajamajandus praegu täies mahus toimiks, ehk andmed majandustegevuse kohta oleksid operatiivselt saadaval, siis saanuks riik koroonakriisis pakkuda toetusi proaktiivselt. Hinnanguliselt on arenduseks vaja 50 MEUR.

Eestil on vaja luua peaministri juurde kõigi ministeeriumide ülene digitaalse transformatsiooni strateegiline löökrühm. Täna riik ei tea, palju ta kulutab IT-le, seega esmane ülesanne on ka selle teadmise loomine, mille pealt ehitada üles järgmine arenguhüpe. Löökrühma ülesandeks on arendada riigi e-teenused praeguse baasi pealt ühtses kasutajavaates. Ressursikulu aastas ligikaudu 750 000.

Veel

Mida veel on tark riigil ette võtta kohe pärast kriisi akuutse faasi möödumist, kui ühiskonna valmisolek muutusteks on tavalisest suurem:

Teha ära nulleelarve.

Eesti laiapindse kaitsevõime võimekuse tõstmine läbi investeeringute Eesti majandusse. SKP vähenedes on oht, et jäävad ellu viimata võimearenduse plaanid, mis ette nähtud 10-aastases arengukavas. Kaitseinvesteeringud läbi Eesti ettevõtete on aastas suurusjärgus 120-150 miljonit eurot, seega teeme ettepaneku kasutada osa võlakirju nn kaitsevõlakirjadena ning majanduse elavdamise meetmena tagada samas mahus investeeringud läbi Eesti ettevõtetelt võimearenduse hankimise.

Tegeleda poliitilise prioriteedina äri- ja investeerimiskeskkonna loomisega – me peame muutuma lihtsalt maailma parima äri tegemise ja investeerimise keskkonnaga riigiks ja selleks on vaja läbi viia üks korralik seadusandluse audit koos meie ettevõtjatega. Liigsete regulatsioonide tühistamise auditit on lubanud kõik koalitsioonierakonnad ja praegu on aeg see ka käsile võtta!

Läbi viia päriselt ka riigireform, mis asendab praeguse asutuste- ja projektipõhise süsteemi ministeeriumideülese planeerimisega ja protsesside ja teenuste innovatsiooniga. Uute kesksete mega-ametkondade loomise asemele tuleb luua keskseid innovaatilisi infosüsteeme ja personaliseerida kogu riigi teenuste ja toetuste süsteem inimese vaatest. Siia juurde käib mitte vähem tähtsana demokraatiapakett – esindusdemokraatia tugevdamine, Riigikogu töö tõhustamine, erakondade rahastamine ja valimiskampaaniate reguleerimine, kohalikul tasandil osalusdemokraati arendamine jne.

Lühike versioon Kriisist targalt väljumise pikk plaan