Riigikogust napilt välja jäänud erakonna Eesti 200 esinaine Kristina Kallas leiab, et Keskerakonna, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) ja Isamaa moodustatav valitsusliit on “paigaltammumise koalitsioon”.

“Keskerakonna, EKRE ja Isamaa avalikustatud koalitsioonileping tõestas oma ambitsioonituses seda, mida juba mõnda aega on Eesti poliitilises süsteemis märgata – kõva töö tegemise jutu varjus tegeletakse vaid ammu oma aja ära elanud süsteemi peenhäälestamisega,” ütles Kallas Delfile. Tema hinnangul ei ole tulevasel kolmikliidul arusaamist sellest, et Eesti ees seisvate muutuste vajadus on suurem kui vaid olemasoleva süsteemi arendamine või kaasajastamine.

Nõutuks teeb Kallast hariduse ja eesti keele peatükk. “Mitte mingisuguseid suuri reforme ei koolivõrgu korrastamisel, ühtsele Eesti koolile üleminekul ega õpetajate puuduse lahendamiseks,” loetles ta. “Selles leppes pole mitte ühtegi punkti, mis hoiaks meid maailma tipus ka 15 aasta pärast ja mis parandaks hariduse kvaliteeti Ida-Virumaal ja ääremaadel.”

Kallase sõnul ei anna koalitsioonilepe vastuseid mitmetele olulistele küsimustele. “Mis ambitsiooniga minnakse neli aastat Eesti haridust juhtima? Kuhu tahetakse välja jõuda? Millist tulevikku meile joonistatakse? Milline plaan on hariduse kvaliteedi tõstmiseks venekeelsetes koolides? Kas jätkuvalt õpivad meie lapsed eraldi? Kuidas siis ikkagi saavutatakse ühtlaselt hea eesti keele tase kõigil lõpetanutel?” küsis Kallas.

Ka tervishoiusüsteem karjub Kallase sõnul reformi järele, kuid koalitsioonileping tekitab vaid muresid juurde. “Haiglate võrgu reformimist ei ole, raha juurde toovaid muudatus pole ette nähtud ja raviteenuste osutamise põhimõtete suuri muudatusi ei planeerita,” nentis Kallas. Selle asemel lisanduvad uued bürokraatlikud protseduurid arstidele, nagu näiteks iga inimese jaoks terviseplaani koostamine.

“Sotsiaalhoolekande valdkonnas, kus on meil seis veelgi nutusem, on ka läbivaks eesmärgiks “kaasajastada”, “täiendada” ja “parandada”. Ei mingit põhimõttelist valmisolekut tervet süsteemi muuta. Tammume paigal halvasti töötavat süsteemi peenhäälestades,” märkis Kallas.

Lisaks ei ole Kallase hinnangul reaalselt tulemas ka riigireformi, vaid on ainult lubadus, et see tuleb. “Aga mis täpselt ikkagi tuleb? Kas tuleb mehaaniline ametnike arvu vähendamine ja asutuste maale kolimine riigireformi nimetuse all? Aga majanduskasv?” küsis Eesti 200 juht. Visiooni sellest, kuidas Eesti välja tuua keskmise sissetuleku lõksust ja üles ehitada tugevatel jalgadel inimestele kõrgemaid sissetulekuid tootev majandus, selles leppes tema arvates ei ole.

Kapitalituru aktiveerimine ja riigiettevõtete börsile viimine on Kallase sõnul tervitatav, teadus- ja arenduskulude kasvatamine samuti, kuid sellest üksi ei piisa. “Vaja on Eesti ettevõtete omakapitali kasvatamist, pika odava raha kättesaadavuse suurendamist, globaalsete ambitsioonide toetamist, targa tööjõu kättesaadavuse parandamist. Vaja on ambitsiooni. Kuid seda ei ole,” tõdes ta.

Enamik lepingu punkte kordavad Kallase arvates üle juba olemasolevat olukorda. “Näiteks oleks kodakondsuse peatükis piisanud ka sellest, kui seal oleks vaid üks punkt: kodakondsuspoliitikat ei muudeta,” ütles Kallas. “Kui ma oleksin ettevõtte omanik, siis ma sellist ambitsioonitut ja visioonitut tegevjuhti ei palkaks,” viitas Kallas Keskerakonna esimehele Jüri Ratasele.