Eesti 200 teeb ettepaneku valitsusele eraldada toetust ka mikroettevõtjatele, kes on sarnaselt teistega kriisis kannatanud. Majanduse kriisiabi pakett jätab praegu abita need ettevõtlikud Eesti inimesed, kes iseendale tööd annavad – füüsilisest isikust ettevõtjad, ilma töötajateta väikeettevõtted, kus tööd teevad ja makse maksvad juhatuse liikmed, samuti muudes kui töölepingu vormis personali kasutavad ettevõtjad ning ettevõtluskontot kasutavad ettevõtjad.

Jättes kriisiabist osad maksumaksjatest ilma, annab valitsus vale signaali ettevõtlikele inimestele. Lisaks on selline otsus väga lühinägelik – kui võtta pikk ja terviklik vaade, siis me ju teame, et mikroettevõtjad on ka keskmiste ja suuremate ettevõtete sektorite klastrite osa, osutades teenuseid või luues tooteid, ilma milleta on hädas ka suuremad, eriti nutikust vajavates valdkondades. Praeguste valitsuse tehtud sammude puhul jääb puudu nii süsteemsusest, terviklikkusest kui ka pikemast vaatest ette. Mitmel korral on mikroettevõtjate murega valitsuse poole pöördunud ka Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon, kuid toetustmeetmeid ei ole tekkinud.

„Majanduskriisi raputus on alles alanud, majanduslangus on ilmselt vältimatu ja koondamised võivad kesta pikka aega. Eestil tuleb kasutada kriisis võimalust suunata rohkem inimesi ettevõtlusega tegelema. Selle tagamiseks tuleb just praegu soodustada iseendale töö andmist. Ei ole kuidagi põhjendanud, miks ei kohtle valitsus kõiki kriisis kannatanud ettevõtjaid võrdselt,“ sõnas ettevõtja ja Eesti 200 tegevjuht Karin Kaup-Lapõnin.

Kuigi headel aegadel on riik ärgitanud inimesi hakkama ettevõtjateks ja ise endale tööandjateks, siis praeguses kriisiolukorras ei käi valitsus oma sõnade järgi. Töötukassa töötasu hüvitise meetmed lähtuvad töölepingulisest suhtest, samas ei ole tööleping tänapäeva paindlike töösuhete juures ainus töösuhte vorm. Ettevõtjad ei eelda riigilt saamata tulu kompenseerimist, kuid palgatoetuse meetmed peavad olema ka ausalt makse maksnud mikroettevõtjatele proportsionaalselt samad.

„Me ei räägi maksudest kõrvalehoidjatest, vaid ausatest väikeettevõtjatest, kel tegelikult oleks praegu lisaks palgatoetusele vaja abi ka maksukohustuse vähendamisel,“ lisas Kaup-Lapõnin.

Eesti 200 teeb ettepaneku luua eraldi meede mikroettevõtjatele, kes on olnud sunnitud peatama oma ettevõtlustegevuse eriolukorras sätestatud piirangute tõttu. Meede peab sisaldama nii mikrolaenu võimalust kui ka proportsionaalset palgatoetuse meedet neile, kes töötukassa töötasu hüvitise nõuetele ei vasta.