Läänemaailm on asunud aktiivselt võitlema plastreostuse vastu, mis reostab peamiselt meie meresid, moodustades seal prügisaari ning jõuab mereelustiku toiduringi ja seeläbi omakorda ka inimeste toidulauale. Esmapilgul võib see tunduda pigem kaugete ookeanite ja arengumaade probleem, kuid plastprügi mürgitab Läänemerd samamoodi nagu kogu maailmamerd.

Vaatamata sellele, et Eestis on olemas hästi toimiv pakendiringlus, mis kogub ja suunab taaskasutusse suurema osa joogitaarast, on Eesti jätkuvalt üks Euroopa Liidu murelapsi, sest meie taaskasutatava olmejäätme osakaal on alla 27% ning kasvu ei ole hetkel oodata. Paari lähima aasta jooksul võime oodata Brüsselist trahve ja sanktsioone, sest ELis kehtib nõue, et aastaks 2020 peab 50% olmejäätmetest olema taaskasutatud ja see protsent tõuseb iga 5 aasta järel.

Edasi loe siit.

Allikas: Delfi