Programm

EESTI 200 – MUUTUSTE ERAKOND

Eesti tulevikus on palju määramatust ja probleeme, mille lahendamist praegused erakonnad meelsamini edasi lükkaks. See võtab Eesti rahvalt võimaluse muutusteks paremuse poole.

Demograafia negatiivsetest arengutest tulenevad muutused tööturul kahandavad majanduskasvu võimalusi. Ootused elatustaseme tõusu osas suurenevad sellest hoolimata. Eesti ees seisvad probleemid on suuremad, kui praegu tahetakse tunnistada. Nende ületamiseks peame suutma langetada keerulisi otsuseid tervishoiu ja hariduse valdkonnas ning kujundama ümber senise riigikorralduse, mis on raiskav ja ebaefektiivne.

Me ei tohi kulutada aega aastaid hiljaks jäänud probleemipüstitustele, jagada ümber puudujääki ammu üle jõu käivas süsteemis ja kembelda valmistsükli kaupa tulumaksuprotsendi üle. Peame tunnistama, et tänane riigikorraldus, tervishoiu- ja sotsiaalteenused, kooli ja transpordikorralduse süsteem on ennast ammendanud, sest ta lähtub iganenud eeldustest.

Kui Eesti riiki luues määras meie edukuse suutlikkus teha kiireid ja tõhusaid reforme, siis tulevikus on meie edu pandiks reageerimisvõime olulistele trendidele juba nende märkamisel. Meie majandus tuleb muuta targemaks, meie inimesed tervemaks ja õnnelikumaks, meie looduskeskkond puhtamaks.

Eesti 200 on reformide erakond. Erakond, mis toob Eesti poliitikasse pika vaate, mis ulatub kaugemale kui üks valimistsükkel.

 

PIKK PLAAN EESTILE – VÄÄRTUSED, MIS VIIVAD MEID PAREMASSE TULEVIKKU

Me lähtume oma tegevuses järgmistest väärtutest: isikuvabadused, edasipüüdlikkus, läbipaistvus, vastutus, usaldus, avatus, uuendus- ja eestimeelsus.

Me usume iga kodaniku vastutusse. Siia hulka kuulub ka vastutus oma riigi eest. Me ei anna oma riiki professionaalsetele poliitikutele. Eesti riik on meie ühine vastutus ja parlament on esimene kaitsevall rumalate otsuste eest.

Me usaldame Eesti inimesi, kes oskavad teha oma elu jaoks häid valikuid. Riik ei pea olema neile lapsehoidja ega igavese toitja eest.

Me usaldame Eesti ettevõtjaid. Nad on ausad ja annavad endast iga päev parima, et meie majandusel ja Eesti riigil tervikuna läheks hästi.

Me usaldame oma ametnikke, kes tahavad parimal võimalikul moel aidata meie riiki ja inimesi. Menetlemiskultuuri asemel keskenduvad ametnikud lahenduste leidmisele.

Me usaldame oma riiki, et see kasutab oma võimu ja andmeid vastutustundlikult.

Eesti 200 on erakond, mis seisab isikuvabaduste kaitsel. Riigi koht ei ole magamistoas.

Eesti 200 seisab kindlalt eesti keele ja kultuuri püsimise eest. Eesti on ainus koht maailmas, kus me saame rääkida kõikjal oma emakeeles.

Eesti kestab läbi oma liitlaste. Me ei jää enam kunagi üksi. Eesti on Euroopa Liidu ja NATO lahutamatu osa ja me oleme kaasvastutavad nende institutsioonide tuleviku eest. Me ei taha muutuda suletud kurjaks väikeriigiks, kellest midagi ei sõltu.

Eesti on nende inimeste ühislooming, kes armastavad Eestit, kodumaa erinevate rahvustele ja kultuuridele.   Eestisse on teretulnud inimesed, kes meie keelt ja kombeid austavad ja koos meiega soovivad Eestit ehitada ja arendada.

Me väärtustame edasipüüdlikkust ja töötegemist. Meie inimestel ei ole kohustust üleval pidada neid ühiskonna liikmeid, kes ei soovi koos teistega meie riigi arengusse panustada.

PÖÖRAME UUE LEHEKÜLJE

Me tahame pöörata uue lehekülje suhetes oma kaasmaalastega. Erinevast rahvusest lapsed käivad samas koolis. Erinevast rahvusest inimesed töötavad ühes kollektiivis Eesti tuleviku heaks.

Eesti on väike. Seda tuleb valitseda targalt ja tervikuna. Riigijuhtimine peab olema väikesele riigile jõukohane.

Meil on üks Eesti. Iga inimene on oluline, kedagi ei jäeta maha.  Me ei saa endale lubada 79 erinevat sotsiaalhoolekande süsteemi. Sotsiaalteenuste kvaliteet peab olema sama hea Narvast kuni Sõrve sääreni.

Haridus ei ole postiindeks. Iga eesti laps peab saama hea kvaliteediga haridust ja see ei tohi olla sõltuvuses omavalitsuse majanduslikust olukorrast. Hea haridussüsteem on riigi vastutus.

Eesti on roheline riik. Meie loodusvarasid tuleb väärindada selliselt, et sellest tõuseb tänasele ühiskonnale kasu. Seda tuleb teha nii, et meie lastele jääks alles puhas keskkond. See on suurim väärtus.

Meie majanduse ambitsioon peab tõusma. Me tahame riigina olla rahvusvahelises majanduses peremeeste, mitte sulaste rollis. Me tahame, et meie majanduse heaks töötaksid inimesed üle kogu maailma.

Meil on e-riigina globaalne edulugu, kuid hoog hakkab raugema. Eesti tiiger tuleb uuesti õpetadahüppama.

Me väärime paremat kui keskpärane poliitika ja keskpärane juhtimine. Eesti poliitikasse tuleb tuua arstid, õpetajad, insenerid,  ettevõtjad ja teised oma ala asjatundjad.

ME EHITAME TULEVIKU RIIKI

Meie ambitsioon peab olema tuleviku riik, kellelt õpitakse. Eesti peab olema positiivsete muutuste ja uuenduste eestkõneleja.

Meie riigikorraldus peab lahti ütlema minevikust pärit põhimõtetest ja 19. sajandi mudelitest, mis seavad tänasele arengule takistusi.

Tuleviku riigis ei ole riigi ja inimese vahel bürokraatlikke vahendajaid. Meie riik on inimeste ja ettevõtjate jaoks olemas siis, kui teda on vaja. Tuleviku riik on personaalne.

Ükski pere ei kasvata oma lapsi nelja aasta kaupa. Eesti 200 poliitikad ja lahendused vaatavad kaugemale kui üks valimistsükkel. Ainult nii vabaneme me populismist poliitikas.

MUUTUSTE KAVA

Üks Eesti – personaalne riik

Täna on riik üles ehitatud selliselt, et seda oleks mugav valitseda. Me tahame kogu riigi uuesti pöörata näoga inimese poole, et siin oleks mugav elada ja tegutseda.

Eesti on väike, meil ei tohi olla anonüümseid kodanikke ja ettevõtteid. Me peame suutma igat inimest eesnimepidi kõnetada ja pakkuda kõigile isiklikku lähenemist. Riigi ja inimese vahele pole vaja vahendajaid.

Omavalitsuste otsustusprotsess on kogukondadest kaugenenud ning see tuleb tuua kogukondadele lähedale.

Iga inimene, iga ettevõtja on Eesti jaoks oluline. Me kohtleme kõiki austusega ega jooksuta neid erinevate asutuste vahel.

Inimesed ja ettevõtjad ei pea teadma, kuidas riik töötab, kogu keerukus tuleb nende õlgadelt ära võtta. Inimestel peab olema nii füüsiliselt kui virtuaalselt üks uks, kust nad endale vajaliku toe ning vastused kätte saavad.

Täna on Eestis 79+1 haridus- ja sotsiaalteenuste korraldamise süsteemi ning üle 20 transpordi korraldamise süsteemi. See on raiskamine. Vabanevad vahendid suuname teenuse kvaliteedi parandamisse.

Haridus, sotsiaalturvalisus ja tervishoiuteenused on Eesti inimeste põhiseaduslikud õigused ja riigi kohustus. Tagame üle kogu Eesti universaalteenuste ühtlase kvaliteedi ning kättesaadavuse läbi selle, et kaotame inimese ja riigi vahelt ära KOV-i kui vahendaja rolli.

Toome hariduse, tervishoiu ja sotsiaalkaitse (riikliku turvavõrgu) ning transpordi korraldamise ja vastutuse kvaliteedi tagamise eest tagasi riiklike tugevate ning hästi juhitud ametite kätte. Kaotame ära „postiindeksi loterii“. Ametite töötajad paigutame üle kogu Eesti, mitte ainult pealinna.

Vabastame KOV-id riigi poolt delegeeritud kohustustest, näiteks sotsiaalteenuste, hariduse ja transpordi korraldamisest, et võimaldada neil tõhusamalt tegeleda kohaliku elu küsimustega nagu ruumiline planeerimine, heakord ja ettevõtluseks vajaliku kohaliku taristu arendamine. Anname selleks lisaressursi. Samal ajal võimestame kohalikke kogukondi ja usaldame neid, ka rahaliselt, oma elu korraldamisel.

Majandusareng

Seisame oma rahvuslike tšempionite eest – need on Eesti ettevõtted, kes suudavad rahvusvaheliselt kasvada, jättes peakontori, kõrgepalgalised töökohad ja kasumi Eestisse.

Eestist peab saama peakontorite maa – paneme inimesed väljaspool Eestit töötama Eesti majanduse ja riigi heaks.

Tuleviku majanduses on riikide konkurentsivõime aluseks tark ja haritud tööjõud, ühendused nii riigi sees kui muu maailmaga ning kapitali kättesaadavus – need on meie prioriteedid.

Meil peab tekkima rohkem rahvuslikku kapitali, et saaksime riigina tulevikus edukas olla. Me toome maksudena kogutava pensioniraha tagasi Eesti majandusse, sest meie tuleviku pensionäridel ei saa hästi minna, kui meie majandusel halvasti läheb.

Kohalikud ettevõtted on maa sool. Eemaldame nende teelt üleliigse bürokraatia, usaldame neid ja hindame seda, et inimesed suudavad iseennast ära toita ja teistele tööd pakkuda.

Kirjutame seadusandluse ümber selliselt, et Eestist saab maailma parim ärikeskkond. Loome ettevõtjatele personaliseeritud teeninduse ja ühe ukse poliitika nii virtuaalses kui pärismaailmas.

Eestisse on teretulnud kõik, kes tahavad siin tööd teha ja siin makse maksta. Kõrge tööhõive tingimustes tuleb ettevõtetele tagada tööjõu kättesaadavus, vältides massilist immigratsiooni.

Iga ettevõtja ja tööandja on meile oluline. Käitume vastavalt ja usaldame neid.

Eesti kultuur on eriline

Me soovime hoida, edendada ja edasi kanda eesti rahvuslikku identiteeti ja kultuurimälu. Eesti kahesajandal juubelil on laulukaare all ja tantsuplatsil rohkem osalejaid kui täna.

Eesti keeleline, kultuuriline ja looduslik eripära on alusväärtus, mille kestmise eest hoolitsemine on iga Eesti kodaniku kohus. Eesti kõigi piirkondade paikkondlik identiteet oma murrete või keele eripära, kommete ja maastikega on ainulaadsed väärtused kogu maailmas. Mitte keegi teine ei saa meie asemel nende kestmise eest vastutada.

Eesti kultuur on dialoogis ümbritseva maailmaga. Meie kultuur säilib elusana, kui oleme avatud ja loovad. Eesti on julgete ja vabade loojate riik. Seda vaadet toetab kaasaegne ja loovust avardav haridussüsteem.

Eesti kultuuril on oluline roll meie riigi mainekujundusel. Me toetame eesti kultuuri tutvustamist maailmas heliloomingust filmikunstini, sest see muudab Eestit suuremaks.

E-riigina peab Eesti kaitsma autorite õigusi. Selles küsimuses peab Eesti olema maailma jaoks positiivne eeskuju.

Kultuur on meie ühine asi. Riik soodustab erasektori kaasamist kultuuri rahastamisse.

Uus algus õigusloomes

Me usaldame oma kodanikke, ettevõtjaid ja ametnikke ja eeldame, et nad suudavad oma tegevuste eest vastutada. Peatame süveneva usaldamatuse inimeste ja ettevõtjate vastu ning õigusloome vohamise.

Lihtsustame seadusi ja regulatsioone lähtudes põhimõttest, et 99,9% ei pea kannatama sellepärast, et 0,1% on halbade kavatsustega.

Viime läbi eurodirektiivide auditi ja eemaldame kõik ülearuse.

Reformime kohtusüsteemi selliselt, et see oleks kümne aasta pärast kiireim ning usaldusväärseim kogu Euroopas.

Lihtsamad kohtuasjad tuleb lahendada suulises menetluses, et tagada ligipääs õigusemõistmisele ka vähekindlustatud isikute jaoks.

Restart riigivalitsemises

Valitsuse moodustame väljakutsepõhistest meeskondadest, kes tegelevad Eesti jaoks oluliste väljakutsete lahendamisega, mitte ministeeriumite majade poliitilise juhtimisega.

Loobume mõtteviisist, et ministeeriumid on eraldiseisvad tornid, mis konkureerivad inimeste ja ressursside pärast. Loome ühtse riigiaparaadi, mille ülesanne on regulatsioonid, poliitikate rakendamine ja järelvalve.

Eraldame majandustegevuse lubade andmise valdkondade juhtimisest.

Kodanike ja ettevõtete teenindamise vastutuse anname tugevatesse ametitesse, millele otsime parimad võimalikud juhid ja anname neile võimaluse komplekteerida parimad meeskonnad.

Võtame eesmärgiks valdavalt avalikke funktsioone täitvate ja riigieelarvest finantseeritavate, riigi poolt või riigi osalemisel asutatud sihtasustuste olulise konsolideerimise, likvideerimise või nende täidetavate funktsioonide üleandmise erasektorile.

 

Uus algus riigirahanduses

Vaatame üle kõik riigi funktsioonid ja teeme nii riigi tegevustes kui kulutustes restardi – lõpetame tegevused, mis ei teeni meie kokkulepitud eesmärke ning teeme iga viie aasta tagant nulleelarve.

Külmutame kokkulepitud tasemel järgmiseks viieks aastaks riigivalitsemise kulud, andes ametkonnale kohustuse konstantse kulutaseme juures pakkuda aasta-aastalt paremat teenust läbi sisemiste protsesside ümbervaatamise ja digitaliseerimise.

Vajadusel emiteerime riiklikud võlakirjad, et valmis ehitada Eesti jaoks oluline taristu ja teha reforme, millel on pikaajaline positiivne mõju.

 

Tiigrihüpe 2.0

Eesti on loonud maailmas ainulaadse digitaalse identiteedi, tugevad registrid ja turvalise andmevahetuse. Järgmine kvaliteedihüpe e-riigi arengus saab tulla ainult läbi andmete targa ning efektiivse kasutuse. Eesti eesmärk peaks olema saada maailma parimaks andmete kasutajaks aastaks 2025.

Viime seaduste tasemel sisse nii eraisikute kui ettevõtete jaoks andmete ühekordse esitamise printsiibi.

Kaotame ära avalduse esitamise kohustuse teenuste puhul, kus riigil on selgelt ning üheselt teada kodaniku õigus vastavat teenust saada.

Lühendame kaks korda kõiki riigipoolse vastamise maksimaalseid tähtaegu ja viime haldusmenenetlustes kõikjale, kuhu võimalik sisse printsiibi, et „tähtajaks saabumata vastust loetakse positiivseks vastuseks“.

Digitaliseerime meie riiki põhimõttel „kõike, mida suudab teha masin, peab tegema masin“. Selle tulemusel vabanevad spetsialistid suuname kõrgema lisaväärtusega tegevustesse riigisektoris või erasektorisse.

Võtame eesmärgiks, et iga uue kavandatava seadusmuudatuse puhul suudaksime riigi valduses olevaid andmeid targalt kasutades kõiki puudutatud isikuid eelnevalt teavitada seaduse otsesest mõjust nende õigustele, kohustustele ja tegevustele, edendades nii osalusdemokraatiat.

Nende tegevuste tulemusena vähendame nelja aasta jooksul halduskoormust ühe kolmandiku võrra. Halduskoormuse alla loeme nii riigieelarvelise kulu kui ka kodanike ning ettevõtete riigiga suhtlemiseks kuluva aja ja ressursi.

 

Haridus ja teadus on meie tähtsaim maavara

Eestis on täna 79+1 erineva kvaliteediga koolivõrku. Meie loome Eestile ühe, tervikliku koolivõrgu, mis tagab igas Eesti nurgas hea hariduse. Meie jaoks algab haridus lasteaiast.

Anname koolipidamise KOV-idelt kogukonnale ja lapsevanematele. Riik tagab ühtse koolivõrgu, rahastuse ja kvaliteedi. Kaotame hariduses „postiindeksi loterii“.

Kõigil Eestis kooli lõpetanud noortel peab olema hea stardipositsioon edasisteks õpinguteks ja tööturule sisenemiseks. Paneme kõik Eesti lapsed õppima ühtsesse Eesti kooli sõltumata nende kodusest keelest. Eesti koolis käib õpe eesti keeles, kuid muu kodukeelega lastel on võimalus õppida ja arendada ka oma emakeelt.

Põimime kutsehariduse ja ettevõtluse läbi selliselt, et õpe oleks töökohapõhine. Oleme valmis kutseharidussüsteemi erastama.

Eesti teadus on Eesti maavara – pärast “kaevandamist” tuleb seda väärindada sellesse investeerides ja seda rakendades nii kõrghariduse kui targa majanduse arendamiseks. Seostame tugevamalt Eesti teaduse ja majanduse läbi rakendusliku arendustegevuse. Ehitame üles maailma tippteadusel põhineva kõrghariduse ekspordi, et juba viie aasta pärast oleksid Eesti ülikoolid atraktiivsed globaalsetele oma hariduse eest maksvatele talentidele.

Järgmise viie aasta jooksul kahekordistame teaduse, rakendusliku arendustegevuse ja hariduse finantseerimise ning tõstame õpetajate, õppejõudude ning teadurite sissetulekud sellisele tasemele, et neile ametitele oleks Eesti ühiskonnas eluterve konkurents. Oleme valmis neid reforme finantseerima läbi riiklike võlakirjade.

 

Riiklik turvavõrk ja tervishoid

Riiklik turvavõrk ja tervishoid lähtub inimese vaatenurgast “ühe ukse” põhimõttest.

Loome kodaniku ja riigi vastastikusel usaldusel ning vastutusel põhineva riikliku turvavõrgu kontseptsiooni – kokkulepe riigi ja inimese vahel, mis tagab kokkulepitud ulatuses turvavõrgu neile, kes tuge vajavad.

Riiklik turvavõrk on personaalne, inimese jaoks arusaadav ja lähtub inimese muutuvatest vajadustest. Riiklik turvavõrk hõlmab endas tänaseid sotsiaalteenuseid, tervishoidu, tööturumeetmeid ja rehabilitatsiooni.

Liidame ühtsesse süsteemi ja inforuumi Haigekassa, Töötukassa, Sotsiaalkindlustusameti jt asutused. Vabastame KOV-id sotsiaalhoolekande ning tervishoiuteenuste koordineerimise kohustusest.

Loodava Eesti Tervisefondi ülesandeks on hallata Eesti inimestelt kokku kogutavat tervishoiu- ja sotsiaalteenuste raha ning koordineerida teenuseid.

Tervisefond rahastab raviteenuse asemel erialadeülest tervet ravijuhtu, sidudes inimeste ravi ühtseks tervikuks ja soodustades tervishoiuteenuste osutamise optimeerimist.

Suuname tervisekäitumise edendamisse ja taastusravisse senisest rohkem raha.

Rakendame kogu riigi käsutuses oleva info, et ennetada ja lahendada probleeme, viime sisse nii füüsilise kui virtuaalse „personaalse kliendihalduri“ kontseptsiooni, mis riigi keerukuse inimese eest ära peidab.

Suurendame perearstide meeskonna rolli keskse osana moodustades „personaalse kliendihalduri“, kes soodustaks inimese tervisekäitumist ja ravi vajadusel koordineeriks patsiendi abistamist aktiivravist taastusravini kui ühtset tervikut.

Lühendame ravijärjekordi – kaotame kunstliku konkurentsi Eesti haiglate vahel ja optimeerime süsteemi üle kogu riigi.

Toome läbi tervishoiuteenustega seotud erisoodustusmaksu kaotamise ja erakindlustuse edendamise Eesti tervishoidu rohkem raha juurde.

Usaldame inimesi – vähendame kontrolle ja propageerime omavastutust ravikindlustuses, soodustame rahaliselt tervislikke valikuid.

 

Tuleviku rikkus – Eesti lapsed

Peame oluliseks, et iga Eesti pere saab täita oma unistuse, kus kolm või neli last poleks enam erand. Aitame eemaldada sellelt teelt sotsiaalmajanduslikud tõkked.

Soodustame riigi poolt lasterikaste perede kuvandi edendamist, väärtustame nii lasterikkaid emasid kui ka isasid ning ettevõtteid, kes toetavad oma tegevuses lasterikkaid peresid.

Võimaldame puudega lastel elada neile võimetekohast täisväärtuslikku elu, toetades nende arengut ja haridust.

Märkame üksikvanemaid, kes on jäänud hätta laste kasvatamisel. Ühegi sellise lapse areng või haridustee ei tohi kannatada. Riik tuleb appi.

Pöörame enam tähelepanu vaimsete haiguste, sh sõltuvusprobleemide vähendamisele ühiskonnas, kaitstes eelkõige sellistes peredes kannatavaid lapsi. Abivajaduse korral peab abi olema kiire ja asjakohane.

Nutipõlvkond on toonud mure laste liikumisharjumuste pärast. Toetame meetmeid, mis soodustavad noorte kehalist arengut läbi spordi ja liikumise. Terves kehas terve vaim.

 

Loodusvarade kaitse ja väärindamine

Meie põhilised loodusvarad on viljakas muld, puhas vesi, mets ja maavarad.

Me hoiame oma puhast vett ja kasutame ülejäänud loodusvarasid selliselt, et igast põlluhektarist, raiutud tihumeetrist ja põlevkivitonnist jääks võimalikult palju lisaväärtust Eesti majandusse.

Viime läbi põhjaliku Eesti metsatagavarade auditi, loome läbipaistvuse tegelike raiemahtude kohta ja viime raiemahud erinevate liikide lõikes tasakaalu metsa juurdekasvuga.

Soodustame riigi poolt ringmajandust: ressursside ja materjalide taaskasutust ja korduskasutust eri tasemetel – olmeprügist tööstus- ja kaevandusjäätmeteni.

Meie sihiks on luua plastivaba Eesti – vabaneme fossiilse päritoluga ja keskkonda reostava materjali kasutamisest mitte ainult ühekordsete nõude ja kilekottidena, vaid ka asendame selle puidu, tselluloosi ja teiste kohalike biolagunevate materjalidega näiteks pakendites, ehitistes ja olmekaupades.

Soovime saada maailmas tunnustust ja tuntust Eestile kui puhtale riigile ning saada üheks eeskuju andvaks maheriigiks, mis arendab säästlikke tehnoloogiaid mahetootlikkuse tõstmiseks ning mahetoodete väärindamiseks. Eelistame põllumajandustoetuste osas mahetootjaid, eriti piirkondades, mis on intensiivpõllumajandusest ajalooliselt ülekoormatud olnud.

Suurendame koos teadusinvesteeringute tõusuga hüppeliselt teadusharude finantseerimist, mis on seotud meie loodusvarade targa kaitsmise ja väärindamisega.

Eesti peab tegema ära enda osa globaalse soojenemise peatamisel. Me peame investeerima oluliselt enam ja kiiremini teadusse, inimeste arendusse ja taristusse, et leida ning ellu viia Eesti keskkonna ja majanduse jaoks parimad süsinikuheitmevabad alternatiivid põlevkivienergeetikale.

 

Liikuvus ja ühendused

Üldise heaolu, majandusarengu, hariduse ja sotsiaalteenuste kättesaadavust on võimalik tagada ainult läbi kvaliteetse taristu ning tagatud liikuvusteenuse.

Meie eesmärk on, et (ühis)transporditeenused oleks vajaduspõhised ja kättesaadavad, mitte tingimata tasuta.

Rail Balticu kõrval tuleb välja arendada kiire raudteeühendus Eesti põhisuundadel (Tallinnast Tartusse ja Narva).

Meie eesmärgiks on null laupkokkupõrget riigi põhimaanteedel. Selleks ehitame aastaks 2025 välja Tallinn-Tartu, Tallinn-Ikla ja Tallinn-Narva maanteed neljarealisena. Vajadusel finantseerime seda läbi riiklike võlakirjade.

Eesti jaoks on tunneli- , raudtee- ja lennuühendused ning eriti otselennud muu maailmaga elutähtsad. Käitume sellest põhimõttest lähtuvalt.

Julgeolek ja liitlassuhted

Eesti ainuvõimalik kaitsestrateegia on laiapõhjaline riigikaitse. Selle tegelikuks muutmiseks koondame sisejulgeoleku ja kaitsejõud ühise juhtimise alla.

Ütleme välja, et Eesti välispoliitikal on kaks eesmärki – liitlassuhted ja Eesti majanduse edendamine ning kujundame sellele vastavalt ümber meie välisteenistuse.

Toome lisaressurssi Eesti kaitsevõime tõstmiseks.

Me kuulume Euroopasse ja me usume, et Eesti suudab Euroopa Liitu paremaks muuta läbi aktiivse tegevuse ning eeskuju näitamise. Ka meie vastutame Euroopa tuleviku eest.

Meie nägemuses pole massimmigratsioon ei Eestile ega Euroopale jõukohane. Eesti saab anda oma panuse välisabi kaudu neis riikides, kus meie kogemusi vajatakse.

 

Maksupoliitika

Koostame nulleelarve, arvutame välja, kui palju on vaja seatud eesmärkide saavutamiseks kulutada ja alles seejärel hakkame kujundama riigi maksupoliitikat. Nulleelarvega võtame praegused tegevused ja nendega seotud kulud lahti ja lõpetame ära tegevused ja kulutused, mis ei teeni meie riigi pikaajalisi eesmärke.

Lepime kokku, millised peaksid olema meie riigieelarve kulutused järgmise kümne aasta jooksul ja sellest lähtuvalt arvutame välja, mida ja kui palju maksustada, et see tagaks ühelt poolt soovitud laekumise ja teiselt poolt meie majanduse kõri kinni ei tõmbaks.

Me usume, et maksud on hind, mida inimesed ja ettevõtted on nõus maksma neile pakutava keskkonna eest. Sellest lähtuvalt maksavad inimesed juba praegu üsna kõrget hinda oma elukeskkonna eest ja Eesti üldine maksukoormus ei tohi lähemal ajal tõusta.

Me oleme vastu igasugustele maksumuudatustele, mille põhiline eesmärk on järgmise aasta planeeritavatele lisakulutustele katte leidmine.

Oleme veendumusel, et majanduskasvule mõjub kõige kahjulikumalt kasumi maksustamine, füüsilise isiku tulumaks ja seejärel tarbimismaksud. Kõige vähem kahjulikud on majanduskasvule jooksvad varamaksud, mida võrreldes teiste maksuliikidega on Eestis liiga vähe kasutatud.

Kahjuliku tarbimisega seotud aktsiisid (alkohol, tubakas) peavad kehtima tasemel, mis tagavad riigile maksimaalse maksulaekumise ja samal ajal suunavad inimeste tervisekäitumist.

Oleme veendumusel, et kaotada tuleb erisoodustusmaks töötajate tervise ja arenguga seotud kuludelt. Eesti 200 eesmärk on terve ja haritud rahvas.

Maksude arvutamine, deklareerimine ja maksmine peab olema nii kodaniku kui ettevõtja jaoks lihtne ja arusaadav. Eraisikute põhilisi makse peab suutma arvutada masin.

Muudame üksikisiku tulumaksu, sotsiaalmaksu ja töötuskindlustuse makse töötajate maksuks ja loome igale inimesele personaalse konto, kust ta näeb läbipaistvalt seda, kuhu läheb tema maksuraha ning mis maksumuses teenuseid ta riigilt saab.