Eesti 200 varivalitsuse liikme Pirko Konsa hinnangul tuleks ühistranspordi valdkonnas astuda otsustavaid samme sisuliste muudatuste elluviimiseks – osta uusi ronge, võimaldada kogukonna autojuhtide rakendamist ning muuta regulatsioone vabamaks. Täna Riigikogu suures saalis arutlusel olnud Isamaa algatatud Ühistranspordi seaduse muutmine sisulist muutust ei tooks, vaid avaks võimalused katuseraha-laadseks toimetamiseks ka ühistranspordi valdkonnas.

Varivalitsuse hinnangul tuleb head võimalused liikumiseks tagada kõikjal üle Eesti ja riigi raha säästlikult kasutades. Tänaseni on palju kohalikke liine, mis sõidavad pooltühjalt ja hoitakse käigus ainult selleks, et tuua mõnele kohalikule poliitikule vajalikud hääled. Transpordistatistika näitab sedagi, et meil on käigus bussiliine, kus kulu ühe reisija kohta on 18-40€, nii et isegi taksoga oleks inimesi odavam kohale viia.

“Esimene sisuline muudatus oleks võimaldada kogukonna autojuhi teenuse rakendamine, et katta väiksemad sõiduvajadused neis paikades, kus suurte busside kasutamine pole rahaliselt otstarbekas. See hõlmaks näiteks sotsiaal- ja koolitransporti ning muid ebaregulaarseid sõite. Teiseks on meil juba tuntav puudus suuremate keskuste vahel liikuvatest reisirongidest, mida tuleks käsitleda osana terviklikust ühistranspordilahendusest. Ja kolmandaks tuleb ühistranspordi korralduses hüljata eelmise sajandi loogika, kus inimesed justkui ei liiguks üle maakonnapiiride,” sõnas Konsa.

“Samal ajal jõudis Isamaa algatusel Riigikogu menetlusse eelnõu, mis jätab need teemad lahtiseks ja otsides odavat populaarsust andes regionaalsetele ühistranspordi keskustele laiemad õigused hinna üle otsustada.” sõnas Konsa. “Pakutav eelnõu annaks dotatsioonide mahu jaotamise majandusministrilt vabariigi valitsuse kätte. Näiliselt liiguks raha otse Ühistranspordikeskustele, kuid praktikas hakkaks Vabariigi valitsus otsustama, milline piirkond kui palju dotatsiooni hakkab saama. See loob olukorra, kus valitsuses olevad erakonnad saavad hakata otsustama “katuseraha” kombel, millisele piirkonnale milliste liinide rahastamiseks raha jagada ning jätma ikaldusse neid piirkondi, kus nad ise parasjagu võimul pole.”

Varivalitsus on seisukohal, et dotatsiooni jaotus on tehniline ülesanne, mis on jõukohane ka Maanteeametile. Selle asemel, et ajada erakondade kätt riikliku ühistranspordi rahakukrusse, tuleks ühistranspordi kontseptsioonile tervikuna otsa vaadata ja käivitada uued lahendused, mis tagavad sõiduvõimalused ka neis piirkondades, kus klassikalised regulaarliinid pole otstarbekad ning selliste sõiduvahenditega, mis on rahaliselt kõige mõistlikumad.

Varivalitsus toetab sisulisemaid muutusi ühistranspordivõrgus, mis aitavad lahendada olemasolevaid probleeme, mitte 19. sajandi süsteemi kinnistamist. Seoses ühistranspordi järelvalve tekkimisega Maanteametisse ja tasuta ühistranspordi tulekuga on selgunud teatud piirkondades maakondliku ühistranspordis oleva korralageduse suurus. Näiteks mõnes maakonnas liikus hinnanguliselt 20-30% piletirahast mustalt otse bussijuhtide taskusse piletit müümata ning paljusid liine teenindati äärmiselt ebatõhusalt, saades kohalikelt poliitikutelt vastavaid juhtnööre.

Autor: Pirko Konsa