Veebruaris toimub Postimehe ja Eesti Väitlusseltsi koostöös kirjaliku väitluse võistlus, kus osalevad kaheksa riigikogu valimistel kandideerivat täisnimekirja. Reformimierakond ja Eesti 200 väitlesid veerandfinaalis selle üle, kas tulumaksuvaba miinimum võiks laieneda kõigile.

VÄITLUSSELTSI LIIKMETE OTSUS VÄITLUSE VÕITJA OSAS

Kohtunikepaneel: Egert Hainla, Uve Poom ja Viktoria Muske

Kohtunikepaneel leidis, et väitluse võitis erakond Eesti 200. Reformierakond esitas probleemidena enda avakõnes, et 2018. aastast kehtiv maksuvaba tulu süsteem põhjustab ümbrikupalkade kasvu, on ebaõiglane ning teeb maksusüsteemi inimestele keeruliseks, kuid nendes küsimustes jäi vajaka seletustest või jäi peale Eesti 200 argument.

Reformierakond viitab, et viimaste andmete põhjal on ümbrikupalk kasvanud 8-lt protsendilt 13-le ning avakõnes viitab reformierakond Jaanus Paurmani hinnangule, et uus süsteem motiveerib inimesi ümbrikupalka küsima. Eesti 200 lükkab selle ümber väitega, et Paurmani hinnang ei põhine uuringutel ja seetõttu ei saa seost ümbrikupalkade kasvu ja uue maksusüsteemi vahel luua ning kohtunikepaneel nõustub sellega.

Teiseks esitab reformierakond avakõnes õigluse kaitseks väite, et ei ole põhjust, miks ühest teenitavast summast alates peab riik saama suurema protsendi raha. Eesti 200 esindaja Igor Taro vastab sellele aktiivselt nii avakõnes kui ka lõppsõnas, et antud maksusüsteemi eesmärk on aidata neid elanikke, kes vajavad riigi abistava käe sekkumist, mistõttu neil elanikel vähendatakse tulumaksu maksmise kohustust, mistõttu Reformierakonna väide, «et ei ole ole põhjust», on ümber lükkatud.

Kolmanda probleemina viitab Reformierakond enda avakõnes, et uus maksusüsteem on keeruline ja selle tõendamiseks kasutab Taavi Rõivas statistikat, et ~500 000 inimest kaasutab maksuvaba tulu lubatust vähem. Eesti 200 esitab vastuväiteks praktilisema näite Maksuameti poolt, et eelmise aastaga võrreldes maksutagastuse summa kasvas ja juurdemaksmise vajadus kahanes.

Reformierakond argumenteerib kõigile kehtiva võrdse tulumaksuvaba miinimumi kaitseks, et maksude alandamine keskklassile ja madalapalgalistele põhjustab majanduse ja töötamist stimuleerivat mõju, kuid kohtunikepaneeli arvates ei seletanud Reformierakond piisavalt ära, kust see majanduse mõju tuleb ja miks inimeste käitumine muutub, kuid antud formaati arvestades on see mõistetav.

Väitlusest käib läbi ka Reformierakonna poolt, et antud maksusüsteem mõjutab negatiivselt 57% töötavaid pensionäre, kuid Eesti 200 vastab sellele lühidalt, et seda on võimalik vältida sellele sihtgrupile suunatud tulumaksuvabastusega ning kohtunikepaneeli hinnangul ei ole antud küsimus väitluses määrava tähtsusega.

Üleüldine hinnang antud väitlusele kohtunikepaneeli poolt on keskmine. Erakondade esindajad on kasutanud rohkelt statistikat ja viidanud artiklitele, et enda väiteid tõestada, kuid kohtunikud nõustuvad ühehäälselt, et kohati jäi ebaselgeks, kust mõningad mõjud tulevad. Lisaks leiavad kohtunikud, et Eesti 200 väide, et on muid valdkondi, mis vajavad keskendumist, ei kanna antud väitluses suurt kõlapinda, sest antud väitluse fookus ei käi selle ümber ja sellele vastas ka vastane, Reformierakond, et maksusüsteem ei välista, et teiste valdkondadega ei tegeleta. Õhus oli Eesti 200 esitatud saamata jääv 150 miljonit, mis kohtunikepaneeli arvates ei oleks niivõrd määrav summa, et teistes valdkondades jääks rahastusest puudu.

TÄISPIKKUSES ARTIKLIT LOE SIIT