Järgmise aasta riigieelarve investeeringute osa ning valitsuse pikaajaline strateegia peab võtma aluseks pika vaate, viirusest tingitud suurte muutuste vajaduse nii hariduses, tervishoius kui majanduses. Lähtudes pika vaate vajadusest esitab Eesti 200 järgmised ettepanekud neljas valdkonnas investeeringute planeerimiseks 2021. aasta riigieelarvesse ning valitsuses arutelul olevasse riigieelarve strateegiasse.

1. Eraldada suurusjärgus 20 miljonit € kõike Eesti üldhariduskoole ja kutsekoole ühendava distantsõppe digiplatvormi välja töötamiseks ja koolides rakendamiseks. Investeeringud tuleb suunata koolide distantsõppe programmi välja arendamisesse, mis ka päriselt looks digivahendite abil distantsil toimuva õppe parimad võimalused kõikides meie koolides. Distantsõppe keskkonna välja arendamine ja õpetajate koolitamine loovad lisaks võimalused ammu räägitud ühtse Eesti kooli loomiseks eesti ja vene emakeelega õpilaste ühendamiseks, ning ka globaalse Eesti kooli loomiseks kõikidele Eesti lastele üle maailma. Lisaks eraldada hariduses ligi 1 miljon eurot alus- ja põhihariduse tugispetsialistide koolitamiseks ja töökohtade loomiseks üle Eesti.

2. Personaalse e-riigi projekti käivitamiseks eraldada suurusjärgus 10 miljonit ühtse riiklike ja kohalike avalike teenuste teenindusleti välja arendamise pilootprojekti käivitamiseks. Eesmärgiks on disainida ümber kogu riiklike teenuste osutamine, peita riigi ja kohaliku tasandi administratiivne keerukus inimese eest ära ja luua igaühe vajadustest lähtuv personaalse riigi tugisüsteem.

3. Riiklike investeeringute plaani planeerida 100 miljoni € eraldamine kiire ja kvaliteetse internetiühenduse loomiseks kõikidesse Eestimaa kodudesse. Vajadus kvaliteetse internetiühenduse järele on suurem, kui vaid praegu planeeritud viimase miili projekt ette näeb. Kvaliteetse ja kiire internetiühenduse vajadus on ka linnades. Eriolukorra ajal välja tulnud koduõppe ja kodukontorite kogemused halva internetiühendusega on kohati tragikoomilised ja lähevad vastuollu Eesti riigi rahvusvahelise kuvandiga. Ettevõtete toimimine ja majandustegevus ning ka töö tegemine liigub aina enam internetti, Eesti ettevõtted on maailmas e-lahendustes innovaatorid, peab Eesti olema ka lihtsalt parima internetiühendusega riik maailmas.

4. Eraldada suurusjärgus 3 miljonit eurot esmatasandi meditsiinisüsteemis patsiendi digitaalse teekonna platvormi loomiseks. Tervishoiu kriisides, nagu COVID-19 puhul ilmnes, on oluline tervishoiusüsteemi kiire reageerimine patsiendi pöördumistele ning eriti puudutab see just esmatasandi arstiabi. Digitaalse teekonna platvorm võimaldab patsiendil alustada turvalises digitaalses keskkonnas digitaalse anamneesi andmisega, mille kaudu tekkiv triaažihinnang annab aluse otsustamiseks, kas tegu on iseravi tüüpi asjaga, pereõe või perearsti teemaga. Kaasnevalt tuleb rajada kaugnõustamise võimalus, mida kriisis hädasti vaja on, aga mis seni on organiseeritud ad hoc. Esialgsele investeeringule lisandub süsteemi haldamise kulu 1-2 miljonit € aastas.

5. Alustada investeeringutega rohepöördesse. Riigieelarve strateegiasse planeerida riigi osalus Hiiumaa ja teiste projektide tasemel olevatesse suurtesse tuuleparkidesse 500 GWH võimsuse ehitamiseks. Riigipoolne panus tuuleparkide investeeringutesse on suurusjärgus 166 MEUR ning tuuleparkide arendus toimub koos Eesti erainvestoritega. Lisaks on vajalik kulude planeerimine riigi võimekuse suurendamisesse alates tuuleenergia seadusandliku baasi välja töötamisest, järelvalveorgani loomiseks, koolitusteks, taristu liinide ja uute ühenduste välja ehitamiseks. Investeeringu suurusjärk 50 miljonit €. Lisaks tuleb suurendada riigi rahalist panust roheliste startup’ide kasvatamisesse tõelisteks maailmamastaabiga ettevõteteks. See tähendab eelkõige CleantechForEst programmi mahtude suurendamist, mis jagab väikeseid tarkvara-startuppide grante ja koolitusi – praeguse 10 miljoni € aastas asemel vähemalt 50 miljonit €.

Mõned spikrid investeeringuteks valitsusele ja Riigikogule on veel:

6. Alusharidusse tuleb panna raha juurde. Mõeldes järgmistele põlvedele, on alusharidus kriitilise tähtsusega iga lapse arengus ja seega peab see olema rahastatud piisavalt. Täna on kriitiline puudus tugispetsialistidest, raha on vähe huvihariduses ja erinevate haridusprogrammide läbiviimiseks. Ligikaudne lisarahastuse vajadus 1-2 miljonit €.

7. Kõrghariduse alarahastuse lõpetamine lisades eelarvesse 80 miljonit € puuduolevate kompententside palkamiseks ja õppejõudude palkade tõusuks. Samuti tudengite arv ülikoolides peab minema kasvule, mitte kahanema. Selleks on vaja suurendada meie kõrghariduse rahvusvahelist haaret, kaasates uute e-õppe lahenduste abil välistudengeid juba enne Eestisse saabumist meie ülikoolide programmidesse ja sel teel väljavalitud välisriikide talendid võimalikult varakult kokku rahvusvahelistumisest huvitatud Eesti ettevõtetega. Kõrghariduse digi-ekspordi programmi väljatöötamise ja käivitamise maht suurusjärgus 10 miljonit €.

8. Teaduses grandirahastuse suurendamisele suunata 100 miljonit €. Lisaks on praegu õige aeg investeeringute tegemiseks Euroopa rakendusliku suunitlusega tippteaduse- ja innovatsioonikeskuse loomiseks ühes Eesti tugevaimas valdkonnas ning käivitada era- ja ülikoolide kapitalil põhinev teadusmahukas investeerimisfond. Rakendusuuringute keskuse eelarveks on pakutud 50 miljonit € aastas ja 450 uut töökohta.

9. Ida-Virumaa rohelisse tulevikku ja uude majandusse suunav programm. Mahukate uute tootmiste ja taristu planeerimise, projekteerimise ja rajamise investeeringute portfell koos soovitud erakapitali investeeringute mahtudega ja riigi poolt soodustavate meetmete paketiga. Investeering ei ole rahaline hetkel, vaid prioriteetsuse seadmine ja ambitsiooni mastaabi küsimus. Senine nipet-näpet Ida-Virumaa arengukava ei kõlba arenguhüppeks.

10. Vajalikud planeeringud ja uuringud Talsingi tunneli ühenduse rajamiseks ja RailBalticuga ühenduseks, kaaludes koostööd Finest Bay Area projektiga, asendades Hiina välisinvestorid kodumaise ja EL kapitaliga.

11. Projekteerida ja rahastada pilootprojekt vesinikupõhise ühistranspordi ja kaubatranspordi võimaldamiseks – vastav taristu projekteerida ja rajada vesiniku tehased ja liinid kriitilistesse sõlmedesse raudtee elektrifitseerimiseks ilma kontaktliinideta.

12. Kiire ja puhta Eestit katva transpordivõrgu loomiseks on vajalik juba tehtud raudteeühenduste renoveerimisprojektid viia kiirkorras ellu, kasutades kodumaist tööjõudu ning arvestades tulevikutehnoloogiaid. Hinnatud on Turba-Haapsalu-Rohuküla raudtee 65 miljonit, Tallinna ringraudtee 112 miljonit, Tallinna-Narva, Tapa-Tartu-Valga ja Tartu-Koidula raudteelõikude elektrifitseerimine 300 miljonit eurot, Valga-Koidula raudtee renoveerimine ja avamine reisirongiliikluseks kuni 45 miljonit.

13. Luua tervisekonto, mille kaudu saab inimene lisaks teateid nii oma tervist parandavate võimaluste ja vajaduste kohta kui ka riigi poolt talle võimaldavate sotsiaalabi või laste või eaka pereliikme abivõimaluste kohta. Kõik see on kergesti ligipääsetav ja jõuab äpi abil inimese telefoni. Lisaks digiloo kaasajastamisele (masinloetavate andmete tekitamine) tuleb luua lisa, kuhu koguneb mitteformaalse tervishoiu andmestik. Igaühele luua tervisekonto, kuhu saab andmeid ka pulsikelladest, oksümeetritest, vererõhumõõtjatest ja mujalt ning mille peale saaks arendada preventiivset käitumist soosivaid lahendusi. Terviseait kogub inimeste tervise ja tervisekäitumise andmeid, mille alusel saab luua tehisintellektil töötavat arsti abilist, et korraldada oma patsientidele arstiabi. Ravimite kõrval peaks liikumisretsepti väljastamine olema normaalsus. See on suurem projekt, kus investeeringud ulatuvad kümnetesse miljonitesse. Kui kunagi hakkab otsustustugi või tehisintellekt sellest terviseaidast üle käima, oleks väga palju asju ennetatavad ning ei peaks jõudma arsti lauale.

14. Kiirendada riiklike registrite andmetele ligipääsu. Hetkel on tervishoius innovatsioon pärsitud ka seetõttu, et GDPR ei kehti riiklikele struktuuridele. Palju ägedaid lahendusi saaks ära teha, kui patsiendi poolselt nõusolekut aktsepteeriks riiklike andmekogude omanikud. Saaks ehitada retseptide pikendamise süsteemi, esmatasandi kaugnõustamise süsteeme, andmepõhiseid analüüsivahendeid jne. Nagu eelnevad, ei nõua see suurt raha, aga teeks korraliku digipöörde tervishoius.