Aasta 2021 tuleb ootusrikkalt – me kõik ootame, et seoses COVID-i vaktsiini saabumisega saame 2021. aastal üle piirangutest ning hakata ühiskonnana taas normaalselt toimetama. Samas on selge, et vähemasti pool aastat on nii meie ühiskond kui ka majandus oluliselt pandeemiast mõjutatud. Eesti on senimaani tegelenud suuresti piirangute seadmisega viiruse levikule, kuid samaväärselt tuleks tegeleda ka riiklike tugisüsteemide ja majanduse edasiviimisega, mille nõrku kohti pandeemia meile selgelt näitas. Järgmise aasta suurimateks väljakutseteks on võimalikult kiiresti COVID-i olukorraga hakkama saamine ning sellest väljumine nii, et meie ühiskonna võimalikult väikeste kahjudega hakkamasaamine ja konkurentsivõime uues olukorras muutuks tugevamaks. Seega EESTI 200 leiab, et Eesti peab järgmisel aastal tegelema paralleelselt kahe asjaga: COVID-i võitlemisega ja kahjude leevendamisega ja COVID-i järgses muutunud maailmas oma positsiooni kindlustamisega. Eesti 200 ettepanekud COVID-i aegsete sammude ja COVID-i järgsete sammude osas on järgmised:

COVID-i aegsed muutused:

Tervishoid

Sisse viia arstide kohustuslik e-konsultatsioon. E-konsultatsiooni abil saaks patsient kiiresti eriarsti nõu, kus arstide vahel liigub informatsioon, mitte patsient. Hoiame kokku eriarsti visiite uuringutele saatmise eesmärgil, raha, aega ning kunstlikult tekitatud ravijärjekordi.
Luua esmase anamneesi ehk haiguse eelloo portaal. Eriolukorra ajal ajutiselt piloteeritud töövõimetushüvitise avamine patsiendi enda poolt on loonud hea pretsedendi. Tervishoius peaks olema eesmärk, et haigestumise korral jääb haige inimene koju. Enamus haigestumisi on mõne päevaga taanduvad külmetushaigused, mis ei vaja meditsiinilist sekkumist. Kui haige saaks kirjeldada oma haiguse sümptomid kodust lahkumata ja teavitada seeläbi nii oma perearsti kui tööandjat ning avada selle kaudu haiguslehe, vähendaksime külmetushaiguste nakkuse levikut. Perearst saab nohu tuvastuse ja haiguslehe täitmise asemel tegeleda haigete ravimisega ning patsient saaks võimaluse koheselt kodus puhata ja terveneda.

Noored

2021. aasta on noorte aasta tööturul – väljakutseks saab noorte hõivatuse taastamine võimalikult kiiresti. Statistika näitab, et noored on ühiskonnagrupp, kes igasuguse majanduslanguse ajal kõige valusamalt pihta saavad ja nende seas on juba Eestis tööpuudus kaks korda suurem, kui Eestis keskmiselt. Noortele tuleb luua soodustusi esimese töökoha leidmisel ning tööandjatele soodustused noorte tööle võtmiseks. Tuleb vähendada 18-25 aastaste noorte esimese töökoha puhul nende pealt tasutavat sotsiaalmaksu 50% võrra, et tööandjatel oleks motivatsioon noori tööle rakendada. Esimese töökoha puhul aasta jooksul makstakse töötajale kinni 50% koolituskuludest.

Haridus

Distantsilt toimuvaks digiõppeks tuleb koolidele luua uus ja ühtne ulaõppe keskkond, mille vahendusel saab pidada koolitunde ja teha iseseisvalt koolitööd. Erinevate tehniliste vahendite kasutamine, leiutamine ja nendega kohanemine võtab nii õpetajatelt kui ka õpilastelt suure hulga aega, suurendab kõigi osapoolte koormust ning toob kahtlemata kaasa ka hariduskvaliteedi erinevuse. Terviksüsteem aitab praeguse segaduse asemel luua võimalused ulaõppe rakendamiseks ka tulevikus, individuaalsete õpiteede rakendamiseks ning globaalsete Eesti laste Eesti haridussüsteemiga sidumiseks.
Kooli- ja lasteaedade töötajad peavad olema vaktsineerimiskavas samal pulgal eesliini töötajatega.

Majandus

Kiire internet (1Gb/s) igasse Eesti kodusse peab olema tagatud 2025. aastaks. 2021. aastal alustada kiirendatud korras investeeringutega laenuraha toel.
Riik peaks võimalikult vähe toetusi maksma, toetama majandust nii, et ettevõtted, kes suudavad jääksid ellu. Selleks tuleb ajutiselt käibemaksu poole võrra nendes sektorites, kus kukkumine on olnud suurem kui 20%.
Külalislahkussektorile tuleb taastada tööjõutoetused. Kõigis nendes ettevõtetes, kus kukkumine on olnud suurem kui 50% tuleb rakendada allesjäänud töötajatele toetus, mille suurus vastaks nende töötajate töötushüvitisele.
Tuleb loobuda ebamõistlikest ja Eesti konkurentsivõimet kahjustavatest piirangutest hooajalise võõrtööjõu riiki lubamisele. Vastasel juhul seisab põllumajandus- aga ilmselt ka ehitussektor ka sel aastal suurte tööjõuprobleemide ees.

Rahandus

Järgmise aasta majanduskasvu lootus on liigselt optimistlik, pigem peame olema rõõmsad, kui majandus 2021. aastal ei kahane. Seepärast oleks mõistlik kiiresti alustada uue lisaeelarve koostamist, milles nähakse ette kulude kokku tõmbamist.
Riigikorraldus
Kõrgemate riigiametnike palgad tuleb 2021. aastaks külmutada.
Erakondade toetusi riigieelarvest tuleb vähendada.

COVID-i järgsed muutused:

Eesti riigi vara on inimesed. Seega riigi juhtimisel on pikaajaliselt absoluutne prioriteet inimressurssi investeerimine.

Tervishoid

Perearstide baaskvaliteedi standardi loomine rakendamine. Esmatasandi arstiabi on tervishoiusüsteemi kõige olulisem osa, kus ennetatakse ja lahendatakse enamus tervise muresid. Perearstide puudus või töö halb kvaliteet viib palju kulukama eriarstiabi ülekoormuseni, kus me täna juba oleme. Headele tulemustele vastavaid perearste oli 2019 aastal napilt üle poolte ja täiesti halbade tulemustega pea 200 perearsti. Et esmatasandi arstiabist tõelist kasu tuleks nii patsiendi tervisele kui meditsiinisüsteemile, tuleb perearstide kvalifikatsiooni saamiseks ja säilitamiseks kehtestada baaskvaliteedi nõuded alla mille Eestis töötada ei saaks. Teisalt on tarvis viia tasakaalu esmatasandi ja eriarstiabi. Esmatasandi arstiabi peaks rahastuselt moodustama senise 12% asemel 15% kogu tervishoiu rahastusest.
Perearstinduse frantsiisisüsteemi ehitamine. Perearstide puudus väljaspool suuremaid linnu on teada probleem, mida püütakse lahendada kõrgema palga ja muude hüvede pakkumisega. Et noored perearstid asuksid tööle väikestesse kohtadesse, on tarvis vabastada arstid vajadusest hakata ettevõtjaks ja lasta neil tegeleda arsti tööga. Tervisekeskused, kuhu on koondunud nii meditsiiniline, tervishoiupoliitiline kui majanduslik teave, peavad saama algatada teenusefrantsiisi Eesti väiksema asustusega piirkondades, olles kas üksikute nimistute või tervisekeskuste omanikuks. Selliselt on tagatud nii tegevjuhtimise, inimressursside ja pädevuste ning teabe jagamine Eesti eri piirkondade vahel.

Vaimne tervis

Töötada välja vaimse tervise poliitika kava ning luua valdkonna juhtimisstruktuur. Eesti on siiani üks vähestest Euroopa riikidest, millel ei ole riiklikku vaimse tervise poliitikat ning selle puudumine on ekspertide sõnul olnud takistuseks valdkonna laiapõhjalisele arengule. Täna tegeleb riiklikul tasandil vaimse tervise valdkonnaga sisuliselt üks ametnik sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonnas, mis kõiki ohte arvestades ei ole proportsionaalne väljakutse tõsidusega.
Suunata vaimse tervise hoidmiseks ressurss kogukonnateenuste ja tugitegevuste arendusse. Praegu on ressursid (nii raha kui spetsialistide kompetents) suunatud suures osas vaimse tervise teenuste püramiidi tipus olevatesse ehk kõige kallimatesse teenustesse. Psühholooge ja psühhiaatreid on vaja, aga neid peaks vaja olema ainult viimases hädas. Kuna haiguse ravimine osutub reeglina kulukamaks kui selle ennetamine, tuleks suunata ressursid (ka) püramiidi alumistesse tasemetesse (eneseabi, kogukonnateenused ja tugitegevus) ja eelkõige ennetusse.

Majandus

Kredex-i ja EAS-i baasil tuleb luua Eesti Arengupank, mille abil lahendatakse neid probleeme, kus turutõrge töötab vastu Eesti riigi pikaajalistele plaanidele. Eesti Arengupank investeerib teadusmahukatesse projektidesse ja teeb regionaalseid investeeringuid, samuti pakub eluasemelaenu noortele oma isikliku eluaseme soetamiseks.
Investeeringute prioriteediks on digipööre. Võetakse kasutusele Eesti krüptoraha, et kogu Eesti avaliku sektori arvelduses saaks maksta sularaha või pangakaardita. Eesti majandus viiakse üle reaalajamajanduse põhimõtetele, milles igapäevased äritehingud, toimingud ja aruandlus toimivad automaatselt ja reaalajas
Ettevõtluse elavdamiseks ja töökohtade loomiseks maapiirkondades ning kaasaegse tootmise tekkimiseks luuakse dividendi soodustus. Kui ettevõtja investeerib väljaspool Tallinnat üle 10 miljoni euro põhivahenditesse, mis on antud piirkonnas kinnistatud, siis sõlmib ettevõte kohaliku omavalitsusega lepingu, mille järgi saab ta järgmise 20 aasta jooksul investeeritud summas võtta dividende välja tulumaksuvabalt.

Rahandus

2022. aasta riigieelarve peab olema 0-eelarve, et saada ette pilt riigi pikaajalisest kulutamise võimekusest. Ei ole võimalik lõputult laenurahast katta riigieelarves puudu olevaid summasid püsikuludele. Eesti peab oma kulud tähelepanelikult üle vaatama, et võimalikult kiiresti jõuda taas riigieelarve tasakaalu juurde.
Teeme riigi personaalseks. Selleks muudame ka sotsiaalmaksu ja töötuskindlustuse makse töötajate maksuks ja loome igale inimesele personaalse konto, kust ta näeb läbipaistvalt seda, kuhu läheb tema maksuraha ja mis maksumuses teenuseid ta riigilt saab.

Transport

Eesti tuleb võimalikult kiiresti taas avada maailmale pärast vaktsineerimiste lõppu. Konkurentsieelise saamiseks välisturistide ligi meelitamisel tuleb lennunduses ja laevanduses viia miinimumini ajutiselt nii lennujaama- kui ka sadamamaksud ning kompenseerida ärajäänud tulu, et rahvusvaheline liiklus taas toimima hakkaks.
Ühistranspordi ratsionaalsemaks korraldamiseks maakonnaliinidel ja hajaasustusega piirkondades tuleb kasutusele võtta nõudepõhine ühistransport.

Rohekapital

Praegune kriis näitab selgelt keskkonna eesmärkide täitmise olulisust, kuid sellegipoolest on majanduse päästmise nimel kiusatus laenuraha keskkonna vaenulikele projektidele kulutada. Rohepöörde õnnestumiseks on väga oluline finantssektorit ja selle alast seadusandlust puhta majanduse suunas juhtida.
Laiendada rohepöörde projektide riiklikke käendusprogramme, kasutades selleks koroonakriisijärgseid laene ja toetusi. Rohetegevuste finantseerimiseks emiteerida 2021. aastal Eesti riigi pikaajaline rohevõlakiri.

Ringmajandus

Eestis on endiselt levinud arvamus, et lineaarne majandusmudel on vaatamata keskkonnaprobleemidele ja ressursside piiratusele jätkuvalt võimalik.
Lisada riigihangete hindamissüsteemi keskkonnamõju kriteerium (sh materjalide elutsükli CO₂, süsiniku jalajälg).
Kehtestada üleriigilised regulatsioonid olmejäätmete tekkimise vähendamiseks, liigiti kogumiseks ja materjalina taaskasutamiseks vähemalt viie liigi osas (paber/papp, klaas, plastik, metall ja biojäätmed).

Energeetika

Kui koroonakriis saab läbi, siis kliimakriis jääb ja süveneb. Tuleb luua täiendavad majanduslikud ja regulatiivsed tingimused mitmekülgsema energiasektori arendamiseks: eelistatud peavad olema tuulepargid, päikeseenergia, salvestusvõimalused, vesinikutehnoloogia ja muud CO₂ emissioonivabad energeetikavõimalused, senise fossiilsete kütuste ja prügi põletuse asemele.
Soodustada tuleb kogukondlike energiatootmise projektide algatamist.

Riigikorraldus

Riik peab inimese jaoks olemas olema seal, sel hetkel ja sel moel, nagu inimene seda vajab. Igal Eesti inimesel on õigus elada seal, kus tema seda soovib ning saada kätte riigilt põhiseaduslik tugi. Tänane riigihaldus seda ei taga.
Täna on Eesti üles ehitatud selliselt, et seda oleks mugav valitseda. Me tahame kogu riigi uuesti pöörata näoga inimese poole. Eesti on nii väike, et meil ei tohi olla anonüümseid kodanikke ja ettevõtteid. Me peame suutma igat inimest eesnime pidi kõnetada ja pakkuda kõigile isiklikku lähenemist. Riigi ja inimese vahele pole vaja vahendajaid. Iga inimene, iga ettevõtja on Eesti jaoks oluline. Me kohtleme kõiki respektiga ja ei jooksuta neid erinevate asutuste vahel. Me kaotame ära avaldused ja taotlused kui nähtuse, sest riik juba teab, mis õigused kõigil on. Inimesed ja ettevõtjad ei pea teadma, kuidas riik töötab, kogu keerukus tuleb nende õlgadelt ära võtta. Inimestel peab olema nii füüsiliselt kui virtuaalselt üks uks, kust nad endale vajaliku toe ning vastused kätte saavad.
Selleks alustame 2021. aastal sisulise riigireformiga, mis ei seisne asutuste kokku liitmises, vaid põhimõttelises riigikorralduse ümbertegemises. Märksõnadeks on personaalne riik, bürokraatiavaba riik ja digiriik. Kõik riigi poolt ettenähtud teenused disainitakse ümber lähtuvalt iga inimese personaalsetest vajadustest. Ühiskond ei pea toimima mitte nii, kuidas riigile, poliitikutele ja ametnikkonnale mugavam on, vaid sellisel moel, kuidas on kõige mugavam nende teenuste tarbijatele – riigi kodanikele.
Eesti lipulaev e-valimised on vaja viia järgmisele turvalisuse tasemele. Tuleb üle minna turvalisele detsentraliseeritud plokiahelale ning arendada isikutuvastuse, nt smart-id tehnilisi lahendusi, et tagada nii maksimaalne turvalisus kui kasutajasõbralikkus tänaste kättesaadavaks muutunud võimaluste abil: mobiilirakendused, biomeetria, turvaline õiguste delegeerimine jne.

Regionaalareng

Ääremaastumise vältimiseks ja ettevõtluse arendamiseks maapiirkondades tuleb ümber vaadata maksusüsteem. Kohalikud omavalitsused peavad saama osa maksutulust, mida loovad selle kohaliku omavalitsuse territooriumil paiknevad ettevõtted. Maksude arutelus peame loobuma vanadest dogmadest ning arutama regionaalsete maksuerisuste võimalikkust.
Euroopa taastekavast tuleb suurem osa raha suunata väljapoole Tallinnat, Harjumaad ja Tartut. Seame reegliks, et kaitsma peab projekte, mille investeeringud lähevad Tallinnasse, Tartusse ja Harjumaale. Soovime, et taastekava ressursside planeerimisel Eesti Linnade ja Valdade Liidu otsustusõigust Eesti regionaalarengu strateegia 2030+ siseriiklike toetuste nimekirjas olevate programmide eelarvete koostamiseks.
Arvestades avalik-õiguslike asutuste lihtsustatud ligipääsu kapitaliturgudele, soovime laiendada avalik-õigusliku asutuse juriidilist vormi külale. Avalik-õiguslik staatus annaks kogukondadele võimaluse ise otsustada oma investeerimisprojektide üle ja võimaldaks Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 34-s fikseeritud netovõlakoormuse ülemmäära piirangu tõttu KOV investeerimisnimekirjadest tavaliselt välja jäävate kohalike kogukondade objektide rahastamise. Tänase majandusmudeli põhiprobleemiks ongi kapitali jõudmine rohujuure tasandile ehk kogukonnani, keda läbi MAK-võrgustiku võiks innustada maaettevõtlusega tegelema.

Teadus ja kõrgharidus

Eesti teadus on Eesti maavara – seda tuleb “kaevandada” sellesse investeerides ning seda rakendades kõrghariduse arendamiseks. Võtame 2021. aastal sihiks üles ehitada maailma tippteadusel põhineva kõrghariduse ekspordi selliselt, et kümne aasta pärast oleksid Eesti ülikoolid atraktiivsed globaalsetele talentidele, kes on valmis siia õppima tulema tasu eest.
Võtame sihiks järgmise viie aasta jooksul kahekordistada teaduse ning hariduse finantseerimise (ja sealt tulenevalt ka õpetajate, õppejõudude ja teadurite sissetulekud). Koostame pikaajalise Eesti hariduse- ja teaduse investeeringukava ning vajadusel võtame selle ellurakendamise jaoks laenu.