Täna asutatud Eesti 200 noortekogu esimehe Aleksei Jašini sõnul on noortekogu eesmärk meelitada noored taas poliitikast huvituma ja selles osalema.

„Meie sõnum on, et mida kõrgem on noorte poliitiline aktiivsus nii valijatena kui ka kandidaatidena, seda rohkem pööravad otsustajad tähelepanu noori puudutavatele teemadele,“ ütles Jašin. „Meie noortekogu ei ole kindlasti lihtsalt erakonna järelkasvu inkubaator ega poliittehnoloogiline vahend. Pastakate jagamise koolitust me ei korralda.“

„Tahame olla eeskujuks teistele noortele ning meelitada neid tegema poliitikat ja aktiivselt osalema aruteludes mis iganes erakonna liikmena või isegi parteituna. Oleme orienteeritud eelkõige koostööle teiste erakondade noortekogudega ja muude organisatsioonidega, sest soovime tekitada eelkõige konstruktiivset arutelu ning tõsta Eesti poliitkultuuri taset,“ lisas Jašin.

Esimene Eesti 200 noortekogu korraldatud debatt „Ühtne Eesti kool“ toimub 19. detsembril ning seal on osalemas suurem osa parteide noortekogudest.

Eesti 200 noortekogu fookusteemad on haridus, noorteosalus, tööturg ja NEET-noored. Järgmisena on toodud mõned seisukohad, mille eest noortekogu kavatseb seista:

– Noortekogu toetab Eesti Noorteühenduste Liidu seisukohti, kuid lisasime omapoolseid täiendusi. Soovime anda noortele õiguse hääletada Euroopa Parlamendi ja Riigikogu valimistel alates 16. eluaastast, kandideerida 18. eluaastast ning kuuluda erakonda 16. eluaastast.

– Muudame noortekogude valimised terves Eestis demokraatlikuks ning teeme noortekogudest kohustusliku institutsiooni igas omavalitsuses. Loome kaasaegse e-platvormi, kus kohalikud omavalitsused ja kooli administratsioon saavad küsida noortelt arvamusi, ideid ning tagasisidet.

– Teeme kooliprogrammi paindlikumaks, anname õpilastele rohkem valikuvabadust ning integreerime projektikogemust ja vabatahtlikku tööd põhi- ja keskkooli programmi, mis laiendaks noorte võimalusi praktika saamiseks ning tutvumiseks tööturuga.

– Tõstame noorsootöö ja mitteformaalse hariduse rolli õppeprotsessis. Tagame igale omavalitsusele pädeva noorsootöötaja, kelle mobiilsus võimaldaks rohkemate noorte kaasamist.

– Viime sisse perevalimiste süsteemi, kus lastele nende sünnihetkest alates antakse valimisõigus viisil, mille järgi kuni lapse valimisealiseks saamiseni teostab valimisõigust lapse eest lapsevanem. See suurendab oluliselt lastega perede poliitilist kaalu ühiskonnas ning mõju poliitiliste otsuste langetamisel ning toob kaasa põhimõttelise muudatuse otsuste langetamisel pere- ja lastesõbralikumaks.