Erakonnastuv liikumine Eesti 200 parlamendis olevaile parteidele muidugi rõõmu ei tee, sest tipus on teadagi alati kitsas, aga kes on öelnud, et elu peab kerge olema. Mõne senise erakonna seisukohalt on halvimaks stsenaariumiks, et kevadistel valimistel jõuab Eesti 200 üle valimiskünnise ning mõni vana erakond võib seetõttu riigikokku mitte pääseda. Kuid sama hästi võib Eesti 200 korjata oma hääled hoopis Reformierakonnalt ja nõrgestada sellega oravate positsioone nende võitluses Keskerakonnaga peaministri koha pärast.

Kuid hetkel on kõik need veel oletused, sest tõe hetk selgub alles valimistel. Seni on Eesti 200 üllatavalt hästi hakkama saanud, kui sisuliselt tühjalt kohalt ollakse reitinguis jõutud valimiskünniseni. Tegu on pigem avansiga, sest selles toetuses ei kajastu mitte niivõrd Eesti 200 eriline tugevus, vaid rohkem hoopis valijate rahulolematus praeguse poliitilise süsteemiga. Selge on seegi, et lõputult valija ootuste peal liugu lasta ei saa, mingil hetkel on vaja konkreetseid tegusid. Samas sunnivad uued tulijad ka vanu parteisid rohkem pingutama ning sellest võidame me kõik.

Kristina Kallas uue erakonna juhina pole sugugi paha valik. Segaperest pärit poliitiku tõus erakonna etteotsa aitab lammutada müüti venekeelsetele justkui kehtivast klaaslaest Eesti ühiskonnas. Samuti aitab Eesti kui patriarhaalse ühiskonna müüti murendada naise asumine uue partei juhiks. Seega pole tegu üksikjuhtumitega, kui juba kolme riigikokku pürgivat erakonda juhivad naised ning mitme erakonna eesotsas on mitmekeelsed segaperedest pärit poliitikud. See annab märku põhimõttelistest muutustest Eesti poliitikas, mis loob senisest paremad eeldused, et võimalikult paljude Eesti elanike huvid oleks poliitilises kõrgliigas esindatud.

Allikas: Õhtuleht
https://www.ohtuleht.ee/905023/juhtkiri-eest-ara-eesti-200-tuleb