EKRE kaasamine valitsusse võib panna tõsise põntsu Eesti julgeolekuasutuste ligipääsule liitlasriikide luureinfole, kui need hakkavad piirama tundliku informatsiooni jagamist Eesti-ga sarnaselt Austriale. Viimane on pikemat aega jäetud kõrvale Euroopa olulistest julgeolekukohtumistest ning infovahetusest tänu valitsuspartei kontaktide tõttu äär-musrühmitustega.

“See on selge julgeolekurisk Eestile. Tänaseks oleme seisus, kus üks võimalik Eesti valitsuserakond Ekre arendab läbi Riigikogusse jõudnud parteiliikme sidemeid äärmuslike organi-satsioonidega üle maailma. Mõnel neist lasub ka kahtlus seotuses terroristlike liikumistega. Kui Ekre saab nii sise- kui välisministri positsioonid, kus on ligipääs tundlikule luureinfole, siis liitlased ei võta tõenäoliselt enam riski tundliku info jagamiseks,” sõnas endine kaitseminister ja Eesti 200 juhatuse liige Margus Tsahkna.

Mitmed Eesti ja Euroopa meediväljanded juhtisid eile ja täna tähelepanu Austria valitsusel tek-kinud probleemidele julgeoleku alastest suhetes teiste Euroopa riikidega. Selle põhjuseks on ühe koalitsioonipartnerina valitsusvastutust kandva Vabaduspartei sidemed äärmusliikumisega, mida toetas ka Uus-Meremaal terrorirünnaku toime pannud austraalia äärmuselane Brenton Harrison. Eesti Ekspressi andmeil saab Ekre ridades täna Riigikogu liikmeks vannutatud Ruuben Kaalepit seostada sama organisatsiooniga, millega olid tihedad suhted terrorist Harrisoniga.

Viin on praeguse seisuga jäetud sisuliselt kõrvale nn Berni klubist ehk foorumist, kus Euroopa luurejuhid omavahel informatsiooni vahetavad. 2018. aasta lõpus lekkis ajakirjandusse ka dokument, mis näitas, et Soome võimud palusid Venemaa spioonide uurimisel abi kõigilt Euroopa kolleegidelt, välja arvatud Austrialt.

“Kui meenutame kasvõi Herman Simmi juhtumit, siis paljastati aastakümneid Venemaa heaks luuranud spioon suuresti tänu liitlaste informatsioonile. Kui ühe valitsuspartneri kahtlaste side-mete tõttu äärmuslastega kaotavad jõuametkonnad suhtlemisvõimaluse liitlastega, asetab see Eesti haavatavasse seisu,” tõdes Tsahkna. Endise kaitseministrina meenutas ta ka seda, et Ekre kaitsepoliitika probleemi esiledes teatas Mart Helme, et Eesti suhted liitlastega saavad olema tingimuslikud.
Meedias on varem korduvalt kirjutatud sellest, et ajal, kui rõhutatult Kremli-meelne FPÖ kontrollib võtmeministeeriume, võib Austria kujuneda Venemaa “aknaks” Lääne luurekogukonda.