Eesti 200 esitab loodavale valitsusele 12 suurt sammu, mis on hädavajalikud Eesti uue arenguhüppe saavutamiseks, kuid mille jaoks loodav valitsemise liit ei ole leidnud taaskord poliitilist tahet. Suurte asjade tegematajätmisega pannakse panti meie kõigi tulevik. Nii nagu viimastel, nii ka uuel loodaval valitsusel jääb puudu pikem vaade ja julgus teha suuri reforme. Siin on spikker suurte asjade tegemiseks!

1. Ühtne kool kõigile Eesti lastele
Tegemata jääb üks kõige olulisemaid ja valulisemaid muutusi, mida Eesti vajab – ühtse Eesti kooli loomine ületamaks emakeelel põhinevat rahvuslikku segregeeritust Eesti ühiskonnas. Just keeleliste kogukondade eraldus on olnud üheks Eesti arengu piduriks ning soovimatus selle probleemiga jätkuvalt tegeleda vaatab vastu ka uuest koalitsioonilepingust. Eesti peab tegema suure arenguhüppe nõukogude-aegse keeleliselt eraldatud koolivõrgu reformimisel ühtseks Eesti kooliks kõikide Eesti laste tuleviku nimel!

2. Koolivõrgu korda tegemine
Kasvav hariduslik ebavõrdsus võtab ära meie laste tuleviku. Meid on vähe ja me ei saa lubada endale olukorda, kus koolide haridustulemustes haigutavad mäekõrgused vahed. Haridusliku ebavõrdsusega võitlemise eelduseks on 79+1 koolivõrgu asendamine ühe tervikliku pildiga. Tuleviku koolivõrk peab lähtuma põhimõttest, et kõik lapsed, olenemata emakeelest õpivad koos, õpivad kodulähedases alg- või põhikoolis ning kogu riigis on üles ehitatud rahvusvaheliselt kvaliteetset haridust andvad riigigümnaasiumid. Erakoolide käsitlemine ühtse koolivõrgu osana toetab hariduslikku mitmekesisust.

3. Põhjalik riigireform
Riigireform ei ole ametnike arvu mehaaniline vähendamine või riigiasutuste Tallinnast välja kolimine. Tänane riigikorraldus käib meile üle jõu ja vajab oluliselt rohkem kui vaid mehaanilist iluprotseduuri. Ambitsioon ei saa olla väiksem kui maailma kõige kaasaegsema riigijuhtimise süsteemi ülesehitamine. Võtame eesmärgiks ministeeriumite silotornidest loobumise ja ühtse riigiaparaadi loomise Rootsi eeskujul. Võtame eesmärgiks ka selle, et Eesti tiiger tuleb uuesti hüppama õpetada – Tiigrihüppe 2.0. Kehtestame järgmised põhimõtted: riigile tuleb andmeid anda vaid üks kord; avaldused tuleb ära kaotada; suhtlust riigiga kiirendada 30 päevalt nädalale; igale kodanikele üks personaalkonto; viima sisse isikustatud seadusandlus; läheme täielikult üle e-arveldustele; loome e-tervise süsteemi; usaldame ja kasutame masinaid seal, kus nad teevad töö paremini kui inimesed; loome nutikaima andmehaldusvõimekusega riigi.

4. Personaalse riigi käivitamine
Eestil on täna kõik eeldused ja võimekus pöörata 19. sajandi riigikorraldus ümber 21. sajandi riigikorralduseks – riik ei ole kodaniku jaoks mitte teenuste haldusrägastikuga bürokraatlik süsteem ülevalt alla, milles on aina keerulisem orienteeruda, vaid iga kodaniku “taskus” olev personaalselt temale loodud süsteem. Riik peab olema iga kui üksiku kodaniku jaoks selline, nagu temal just vaja on – riigi teenused, toetused ja info peab olema suunatud individuaalselt konkreetse kodaniku vajadustest ja olukorrast lähtuvalt. Suund on vaja võtta riigikorralduse ümberehitamisele ja igale kodanikule tema personaalse riigi tugivõrgu “paketi” loomisele.

5. Sotsiaalkaitse süsteemi reform
Ei saa jätkata süsteemiga, kus riigilt tuge ootav inimene ei saa vajalikku teenust, kuna tuge andma pidaval omavalitsusel ei ole selleks võimekust või poliitilist tahet. Riigi ülesanne on tagada kõigi inimeste väärikas elu Eestis ja vastutus selle eest lasub riigi, mitte KOV-idel. Eesti vajab sotsiaalkaitse teenuste põhjalikku reformi: puuetega inimeste toetuste süsteemi vabastamist bürokraatlikust rägastikust, riigi vastutust sotsiaalteenuste osutamisel ja kohalike omavalitsuste vabastamist sellest kohustusest, ühe ukse süsteemi loomist abivajajale personaalseks teenindamiseks kogu sotsiaal- ja tervishoiu valdkonnas.

6. Eesti majandusele hoo sisse andmine
Eesti ääremaastumise ja vaesuse vastu võitlemiseks vajame uut hoogu Eesti majanduse mootoritele – Eesti ettevõtetele. Tööjõupuuduses vaevleva ettevõtlusega mingit arenguhüpet saavutada pole võimalik, kuid uus valitsus soovib töökäte puudust veelgi suurendada piirates tööjõu kättesaadavust. Bürokraatia vähendamine ettevõtluse reguleerimise valdkonnas on samm õiges suunas, kuid eesmärgiks peab olema maailma parima äri- ja ettevõtluskeskkonnaga riigi ehitamine. Eesti kapitaliturg vajab elavdamist ning ambitsioonikas erastamiskava eeldab rohkemate kui vaid mõne üksiku riigiettevõtte börsile viimist. Pensionisamba lammutamise asemel on vajalik senisest suurema osa eestlaste pensionirahast tuua Eesti majandusse, et anda võimalus kapitalipuuduses kodumaistel ettevõtetel Valgast Kärdlani rahvusvaheliselt paremini konkureerida. Riik peab majandusele andma uut hoogu juurde investeeringutega teadus- ja arendustegevusse ja haridusse, aga lubama ka riiki välisspetsialiste, kes aitaksid tootlikkust Eestis uuele tasemele viia.

7. Õpetajate ambitsioonikas palgatõus
Eesti arenguhüppeks ei piisa vaid õpetajate palgatõusu “jätkamisega”. Õpetajate puudus on saavutanud kriitilise seisundi ning väikeste sammudega kriisist ei väljuta. Eesti peab kahe aasta jooksul leidma vahendid õpetajate palga viimiseks vähemalt poolteistkordseks Eesti keskmisest palgast.

Ja veel ….
Uue valitsusliidu koostööleppest on välja jäänud veel mitmete oluliste probleemide lahendamine:
8. Tervishoiusüsteemi krooniline rahapuuduse lahendamine;
9. Töötavate vanaduspensionäride ebaõiglase maksustamise lõpetamine;
10. Iganenud ühistranspordi süsteemi põhjalik reform;
11. Punnseis Eesti kodakondsuspoliitikas;
12. Katuserahade eraldamise lõpetamine ja erakondade rahastamise põhimõtete üle vaatamine.